Uudiste arhiiv

 

Tallinna ja Harjumaa kinnisvaraarendused lähevad haamri alla

Tallinnas ja Harjumaal on haamri all poolsada uusarendusobjekti, valdav osa neist valmis kortermajad. Ülekaalukalt enim uusi, kuid kardinateta eluasemeid ehib Tallinnas kesklinna piirkonda. Kokku on Harjumaal kümneid haamri all olevaid kinnisvaraarendusi, kus eluasemete müük on praeguseks sootuks seisma pandud, vahendas

Uute korterite osakaal kahanenud olematuks

Ehitusregistri statistikast võib välja lugeda, et tänavu on turule tulnud uute korterelamute osakaal kõigi eluruumide seas kahanenud minimaalseks – kasutusse võeti vaid kaheksa korrusmaja. Ehitisregistri andmetel lubati tänavu teises kvartalis kasutusse 337 uut eluruumi ehk ligi kolm korda vähem kui

Uusi kortereid kasutuses vaid käputäis

Ehitusregistri statistikast võib välja lugeda, et tänavu on turule tulnud uute korterelamute osakaal kõigi eluruumide seas kahanenud minimaalseks – kasutusse võeti vaid kaheksa korrusmaja. Ehitisregistri andmetel lubati tänavu II kvartalis kasutusse 337 uut eluruumi ehk ligi kolm korda vähem kui

Statistika: Laenuturg jätkab vaikelu

Laenuturul olulisi muutusi ei ole. Eesti pankadae väljastatud uute eluasemelaenude intressimäär oli Eesti Panga andmetel 2010. a. juunis euro-põhistel laenudel 3,2%. Tegemist peaks küll olema intressimääraga, mis on enam kui mõistlikul tasemel. Arvestades, et enamus euro-põhistest laenudest baseeruvad kuue kuu

Kuidas ja miks peaks kortermaja renoveerima terviklikult?

Tänapäeval on iseenesestmõistetav, et vanad kortermajad tuleb renoveerida. Eriti vajalik tundub see seoses tänavuse jaanuari küttearvetega, mis mullustega võrreldes olid kuni kaks korda suuremad. Endiselt aga kerkib küsimus, millises mahus tuleks renoveerida. Targo Kalamees nendib ajakirjas Keskkonnatehnika (1/2010, lk 37):

KV.EE kinnisvaraturu ülevaade: Tänane kinnisvaraturg sobib uueks normaalsuse etaloniks

Järgnevalt on toodud 2010. a. II kvartalis kinnisvaraturul toimunut kokkuvõtva KV.EE kinnisvaraturu ülevaate kommentaar. Elamispindade turg paistab olevat suurimast mõõnast üle saanud. Siiski ei tähenda see veel uue kiire tõusu algust. Tänane kõrge, kuigi vähenev töötusenumber ja langev palk on

Pindi Indeks languses 4,8%

Pindi Indeks langes juulis 4,8%, andes linnade tehingute kaalutud keskmiseks hinnaks 11051,6 krooni ruutmeetri kohta. Juunis oli antud suurus korrigeeritud andmetel 11 606,7 kr/m². Võrreldes hinnatipuga aprillis 2007 on indeks languses 49,5 protsendiga. Võrreldes viimaste aastate madalaima punktiga juulis 2009. aastal

Kinnisvaraturg vajab ergutust

Järgmisel aastal muutuvad eraisikute väärtpaberiinvesteeringud tulumaksuvabaks, millest loodetakse investeerimisturu olulist elavdajat. Samamoodi võiks kaaluda maksuvabastust ka kinnisvarainvesteeringutele, sest sõltumata majanduse tsüklilisusest on ja jääb kinnisvara üheks oma raha paigutamise ja tuleviku kindlustamise arvestatavaks võimaluseks. USAs kehtestati 2006. aastal pikaajalisele kasvutulule

Kas sundüürnike probleem hakkab lahenema?

Juunis täitus jälle aasta omandireformi aluste seaduse (ORAS) vastuvõtmisest 1991 tollase ülemnõukogu poolt. Seadusega pandi vara erastamise ja tagastamise korraldamine omavalitsustele. Tiit Ulas, Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige, pakub nüüd reformide lõpptähtajaks 1. juulit 2011 – siis mööduks 20 aastat

Statistika: eluasemelaenude käive miinimumis

Eluasemelaenude keskmine intressimäär on madala euribori toel püsinud pikalt suhteliselt madalal tasemel. Eesti Panga andmetel oli 2010. aasta I kvartali seisuga keskmine eluasemelaenude intressimäär 3,4%. Ühe protsendi lähedal püsiv euribor annab võimaluse teha järelduse, et pankadepoolne keskmine riskimarginaal on suurusjärgus

Oma tuba, oma luba

Sõna omand tuleb ju meie keelde sõnast oma. See on asi, mis kuulub mulle ja ma võin sellega teha, mida tahan. Selline omandikäsitlus jääb siiski minevikku, kus maa ja selle osaks olevad sunnismaised talupojad olid valitseja võimu all ning oma

Kus on elamispindade normaalne hinnatase?

Elamispindade hinnadünaamikat kirjeldades olen mitmel korral kasutanud väljendit, et hinnatase on normaalsest allapoole kukkunud. Sellisele väljendile on järgnenud kriitika, et mis ikkagi on „normaalne hinnatase“. Kas normaalne mitte ei oleks, kui hinnad veel kaks korda kukuksid – küll siis oleks

Kinnisvaraturul pole miski enam endine…

Nii nagu sai otsa kinnisvara buum, nii hakkab läbi saama ka Eesti kinnisvaraturu letargiline vaikelu. Põhjas on ära käidud: Tallinnas juhtus see juba 2009. aasta keskel, mujal veidi hiljem. Nüüd on alanud turu järkjärguline taastumine. Pealinnas, kus uued elamuarendused hakkavad

2010. aasta kinnisvaraturg näitab suuremat stabiilsust ja kasvutendentsi

Tänased turuanalüüsid algavad reeglina paralleelide tõmbamisega kinnisvaraturu ja üleilmse majanduslanguse vahel. Ei ole mõtet spekuleerida, kas kinnisvaraturu põhi Eestis on käes või saabub järgmisel kuul, Arco Vara selge nägemus on, et põhi on jäänud möödunud aasta algusesse, peale seda on

KINNISVARAKOOL.ee teeb koostööd Nordea pangaga

Uus Kinnisvara ABC koolitus algab juba 17 – 26.mai.2010. Kevad ja positiivsed uudised on lisanud kinnisvaraturul osalejate seas positiivseid ootusi. Märgata on kinnisvara soetamise suhtes huvi ja usalduse kasvu. Ka pangad on asunud eluasemelaenu võimalusi reklaamima. Mis siis ikkagi toimub