Viimati toimus EKP rahapoliitika põhjalikum analüüs 2003. aastal. Selle ajaga ei ole muutunud mitte ainult, kuidas majandus toimib ning kuidas ettevõtted ja majapidamised rahapoliitilistele otsustele reageerivad, vaid langenud on ka neutraalne intressimäär ehk teoreetiline intressimäär, mis on majandusaktiivsuse ja hinnakasvu…
Eesti pankadest ja liisinguettevõtetest oli siinsetele ettevõtetele antud eelmise aasta lõpu seisuga 9,2 miljardit eurot rahastust ehk sama palju kui aasta varem. Portfelli maht oleks kasvanud umbes 3–4 protsenti, kuid kuna kahe siinse filiaali tegevus lõpetati, liikus osa laene Eestist välja.…
Kel vähegi võimalik, jätab oma vana kodu alles ja annab üürile. See on kasvav trend ning puudutab eelkõige just erilisemaid kortereid, mis paistavad silma kas põneva planeeringuga või asuvad mõnes ajaloolises või erilise arhitektuuriga elamus. Üldiselt on reegel olnud selline,…
Kindlustunde taastumine võib jääda vaid ajutiseks USA ja Hiina vahel sõlmitud esimese etapi kokkulepe parandab kindlustunnet, vaatamata sellele, et edasised kokkulepped ei tule niipea – tõenäoliselt mitte enne selle aasta presidendivalimisi. USA presidendivalimised ongi sel aastal üha suuremas fookuses. Ajutine…
Kallite uusarenduste valmimine ja pühadeaegne tehingute vormistamine lennutas Eesti 17 suurema linna korterite keskmise tehinguhinna detsembris 7% võrra kõrgemaks ning indeks jäi pidama rekordilisel tasemel 1713 €/m². Pindi Kinnisvara juhatuse liige Peep Sooman ütles, et kogu kasvu mootoriks olid Tallinna…
Ettevõtete võlakasv mullu kiirenes: kolmanda kvartali lõpuks oli võla kasv ligikaudu 6 protsenti. Peamiselt laenavad Eesti ettevõtted endiselt Eestis tegutsevatest pankadest, kuid mullu suurenes ka teiste laenuallikate roll. Majapidamiste võla kiire kasvu taga oli endiselt soodne tööturg ja sellest tulenev…
Kasv Eesti kinnisvaraturul on põhjendatud ning mingist ülekuumenemisest rääkida ei saa, leiab kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark. “Kui eelmine aasta kasvas Eestis korteri keskmine ruutmeetri hind võrreldes 2018. aastaga 5,6 protsenti ja Tallinnas 7,4 protsenti, siis see ei ole hullumeelne,” ütles Toompark…
Kasv Eesti kinnisvaraturul on põhjendatud ning mingist ülekuumenemisest rääkida ei saa, leiab kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark. “Kui eelmine aasta kasvas Eestis korteri keskmine ruutmeetri hind võrreldes 2018. aastaga 5,6 protsenti ja Tallinnas 7,4 protsenti, siis see ei ole hullumeelne,” ütles Toompark…
2019. aastal tehti Eestis maa-ameti andmetel kokku 23 112 korteriomanditehingut. Aastataguse ajaga võrreldes kasvas tehingute arv 3,3%. Tehingute arvu kasv tuli peaasjalikult väljaspoolt Tallinnat, kus tehingute arv 13 358 oli 5,3% eelmisest aastast kõrgemal. Tallinna tehingute arv 9754 oli eelmisest…
2019. aasta vältel võis täheldada, et mitmetes Eesti väiksemates piirkondlikes keskustes kinnisvarade suhteliselt aeglase hinnakasvu tõttu kinnisvara kättesaadavus paranes, kuid Tallinnas veidi halvenes. Järjest suuremaks hinnakasvu ja turuaktiivsust soodustavaks teguriks on kujunemas endiselt suhteliselt madalad eluasemelaenude intressid. 2019. aasta I…
Käsiraamatu “Nõuanded koduostjale. Praktilised nõuanded, kuidas leida unistuste kodu” autor Tõnu Toompark annab nõu koduostmise teemadel. Ostu-müügiläbirääkimised peaksid katma kõik teemad, mis on vajalikud tehingu sõlmimiseks. Sõltuvalt konkreetsest tehingust võib neid teemasid mõnel puhul olla rohkem või vähem. Enamasti võiks…
2019. aastal tehti Eestis eluruumidest korteriomanditega kokku 23 110 ostu-müügitehingut. Alates 2008. aastast oli tegemist kõrgeima tehingute arvuga, kuid aastate 2005 – 2006 turuaktiivsuse taset ei ole siiski endiselt ületatud. 2019. aastal tehti 3,3% võrra enam tehinguid kui varasemal aastal,…
Statistikaameti andmetel oli tarbijahinnaindeksi muutus 2019. aasta detsembris võrreldes novembriga -0,3% ja võrreldes 2018. aasta sama kuuga 1,8%. Möödunud aasta detsembris olid kaubad 1,7% ja teenused 1,9% kallimad kui 2018. aasta samas kuus. 2018. aasta detsembriga võrreldes mõjutas tarbijahinnaindeksit enim transport, millest…
Statistikaameti andmete kohaselt tõusis 2019. aasta tarbijahinnaindeks 2018. aasta keskmisega võrreldes 2,3%. Tarbijahinnaindeksi muutust mõjutasid eelmisel aastal kõige rohkem toit ja mittealkohoolsed joogid. Suurima osa sellesse andsid kallinenud köögivili (17%) ning jahu ja jahutooted (4,9%). Kallimad olid ka bensiin (0,5%)…
Keskmine tarbimiskorv kallines detsembris võrdlemisi vähe, eriti arvestades endiselt kiiret palgakasvu. Kui eelmisel aastal ulatus inflatsioon 2,3 protsendini, siis selleks aastaks prognoosib Swedbank 2,1-protsendilist hinnatõusu. Keskmine palk kasvab hindadest endiselt oluliselt kiiremini. Keskmine netopalk tõuseb sel aastal Swedbanki hinnangul 5…
