Uudiste arhiiv

 

Statistika: Eluasemelaenude käive on 51% elamispindade tehingukäibest

Alates 2010. aastast on elamispindade tehingute eluasemelaenuga finantseerimise määr püsinud 51-53 protsendi vahemikus. Möödunud 2013. aastal oli vastav näitaja 51%. Piltlikult öeldes tähendab see seda, et keskmise elamispinna tehingu finantseerimisel kasutatakse eluasemelaenu ligikaudu poole maksumuse ulatuses. Keskmise kinnisvaratehingu juures on mõistlik

Анализ SEB: житель Таллинна со средним уровнем дохода в состоянии приобрести на 8,1 квадратный метр меньшую квартиру, чем рижанин

Согласно индексу покупательной способности жилья SEB, в последнем квартале 2013 года степень доступности жилья повысилась в Риге и Вильнюсе, снизившись при этом в Таллинне. В последнем квартале 2013 года житель Риги со средним уровнем дохода был в состоянии приобрести квартиру

SEB analysis: a resident of Tallinn on an average income can only buy a standard apartment 8.1 square metres smaller than a resident of Riga

According to the SEB housing purchasing power index, in the last quarter of 2013 the accessibility of housing improved in both Vilnius and Riga but declined in Tallinn. In the last quarter of 2013, a resident of Riga on an

SEB analüüs: keskmise sissetulekuga tallinlane saab osta 8,1 ruutmeetrit väiksema tüüpkorteri kui Riia elanik

SEB eluaseme ostujõu indeksi kohaselt paranes 2013. aasta viimases kvartalis eluasemete kättesaadavus nii Riias kui Vilniuses, kuid vähenes Tallinnas.  2013. aasta viimases kvartalis võis keskmise sissetulekuga Riia elanik osta endale 50,5-ruutmeetrise korteri, mis on 0,9 ruutmeetrit enam kui 2012. aasta

Eluaseme taskukohasus Tallinnas eelmisel aastal halvenes

Möödunud aasta viimasel kvartalil oli Tallinna leibkonna netopalk 54% kõrgem palgatasemest, mida on tarvis, et eluase muutuks taskukohaseks*. Eluaseme taskukohasust on vähendanud korterihindade kiirem tõus võrreldes palgakasvuga ning samuti avaldas sellele ebasoodsat mõju eluasemelaenu intressi kerge tõus.  Swedbanki peaökonomist Tõnu

Majapidamiste laenuaktiivsus eluasemelaenuturul kasvab endiselt

Eesti reaalsektori laenu- ja liisinguportfelli aastakasv aeglustus jaanuaris 0,7%ni. Ettevõtetele ja majapidamistele väljastatud laenude ja liisingute kogumaht vähenes kuuga 8 miljoni euro võrra 14,8 miljardi euroni. Eesti ettevõtete vähene investeerimisaktiivsus hoidis laenunõudluse ka jaanuaris väiksena. Eesti ettevõtted võtsid 2014. aasta

Statistika: Aastaga lisandus 2800 eluasemelaenu

2013. aasta lõpu seisuga oli Eesti Panga andmetel Eestis tagasimaksmisel 160 420 eluasemelaenu. Aastaga on eluasemelaenude arv suurenenud 2800 võrra ehk 1,8%. Arvestades, et eluasemelaenude kogujääk oli samal ajal 5,9 miljardit eurot on keskmine eluasemelaenu jääk 36 755 eurot. Aastataguse

Statistika: Eluasemelaenude käive kerkis aastaga 25%

Uute eluasemelaenude intressimäär langes Eesti Panga andmetel 2013. aasta lõpus 2,47% peale. See on üks viimaste aastate madalaimaid, kuid siiski mitte kõige madalam näitaja. Madal intressimäär kerkivate palkade valguses viis tõusule eluasemelaenude käibe. 2013 IV kvartalis väljastati Eestis eluasemelaene 192

Väikeste korterite hinnatõus on tormiline

Kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark, Adaur Grupp OÜ / Kinnisvarakool OÜ

Madalad intressimäärad, kerkiv eluasemelaenude käive ja kasvavad palgad on viinud Tallinna korteritehingute hinna tõusule. 2014 I kvartali esialgsete andmete baasil on korteritehingute aastane hinnatõus 17,3%. Oluliselt suuremal määral on tõusnud väikeste korterite tehinguhind, keskmisest vähem on kasvanud suuremate korterite keskmine

Vähese nõudluse ja investeerimisaktiivsuse tõttu on ettevõtete laenuaktiivsus väike

Eesti Pank

Ettevõtete rahastamisolukord oli 2013. aastal suhteliselt hea ja majapidamiste oma paranes. Tänu suurenenud ettevõttesisestele jooksvatele vahenditele, kogutud puhvritele, suurenenud laenuvõtmisvõimele ja pangalaenude baasintressimäärade madalale tasemele oli ettevõtete rahastamisolukord suhteliselt hea ega piiranud väga nende äritegevust ja investeeringuid. Tänu suurenenud sissetulekutele ja

LVM Kinnisvara: 5 põhjust, miks 2014 saab ostjaturust müüjaturg

Käesoleva aasta algus meenutab paljuski aastat 2004. Kinnisvaramüüjad nautisid eelmisel aastal, eriti selle teises pooles, kahekohalisi kasvunumbreid, mis suuresti ületasid aastataguseid ennustusi ning mis viisid hinnad kohati buumieelsele tasemele. Vaatamata sellele, et kasv ei ole olnud maakonniti ühtlane, on tunda

Tallinna korterite väärtuse 10-aastane reaalkasv on 29%

Suure korteritehingute aktiivsuse valguses pakub palju kõneainet elamispindade hinnamuutus. Ostjaid huvitab korterihind, mida ta peab taskust välja käima ja ehk pangalaenuga finantseerima. Kinnisvaraomanik on huvitatud talle kuuluva vara väärtusest. Kinnisvarabürood, maaklerid ja konsultandid on meedias turunduslike sõnumite levitamisega üksjagu aktiivsed.

KredExi käendusega väljastatud eluasemelaenude maht kasvas 38,2%

Eelmisel aastal väljastasid pangad 1691 KredExi käendusega eluasemelaenu kogusummas 90,6 mln eurot. Kui eluasemelaenuturg on võrreldes eelmise aasta sama perioodiga kasvanud 21,1%, siis KredExi käendusega väljastatud laenude maht on kasvanud 38,2%. Kõigist Eestis välja antud eluasemelaenudest moodustas KredExi käendusega väljastatud

Eluasemelaenuportfell suurenes aastaga 50 miljoni euro võrra

Eesti ettevõtetele ja majapidamistele antud laenude ja liisingute kogumaht kasvas 2013. aastal 1,3%. Laenu- ja liisinguportfelli maht suurenes aastaga 185 miljoni euro võrra 14,9 miljardi euroni. Ettevõtete laenuportfelli aastakasv aeglustus aasta lõpuks 2%le. Ettevõtted võtsid detsembris pikaajalisi laene ja liisinguid novembriga

Tallinn-Tartu-Pärnu: korterituru riskid on suurenenud

Adaur Grupp OÜ kvartaalne Tallinna-Tartu-Pärnu elamispindade turu analüüs tõdeb, et korterituru riskid on kasvamas. Seda eelkõige 2012.-2013. aastal asetleidnud väga kiire korteritehingute arvu ja hindade tõusu tõttu. Tänaseks on korterite hinnad kasvanud tasemele, kus need hakkavad järjest olulisemalt mõjutama tarbijate