Uudiste arhiiv

 

Statistika: keskmine eluasemelaenukohustus väheneb teosammul

2012. a. I kvartali lõpus oli Eestis tagasimaksmisel 156 666 eluasemelaenu. Laenude arv on vaikselt vähenemas. Veel aasta tagasi oli tagasimaksmisel olevaid eluasemelaene 157 746. Sama moodi on vaikselt-vaikselt vähenemas tagasimaksmisel olev keskmine laenusumma. 2012. a. I kvartali lõpuks oli

Statistika: äriühingute laenujääk tipust 30% allpool

Eesti äriühingute hüplikul laenuturul väljastati 2012. a. I kvartalis laene 342 miljoni euro väärtuses, mis on aastatagusega ligikaudu sama palju. Analoogselt eluasemelaenude turule on äriühingulaenude jääk järjest kahanemas. Äriühingulaenude jääk kahaneb eluasemelaenudest märksa kiiremini, sest ärilaenud on märksa lühemaajalised. 2012.

Statistika: eluasemelaenude jääk kahaneb kolmandat aastat järjest

2012. a. I kvartalis väljastasid Eesti pangad eluasemelaene 145 miljoni euro väärtuses. See on 14% aastatagusest enam. Eluasemelaenude jääk on endiselt kahanemas ja seda kolmandat aastat järjest. Teisisõnu annavad pangad jätkuvalt vähem uusi laene, kui nad vanu turult kokku korjavad.

Statistika: eluasemelaenude intressimäär rekordiliselt madalal

Eluasemelaenude intressimäär langes 2012. a.  kvartali lõpuks 3,15 protsendi peale. Nii madalal oli intressimäär mõne kuu lõikes ainult 2005. aastal. Ja kuigi intressimarginaalid on viimase aasta jooksul järjest kasvanud, siis langev euribor on aidanud lõplikul intressimääral väheneda. Tänased analüütikute prognoosid

Eluasemelaenusid jääb vähemaks

2011. aasta lõpus oli Eesti Panga andmetel Eestis 157 134 eluasemelaenu. See on napid 0,5% vähem laene kui aasta tagasi. Keskmine eluasemelaenu jääk oli 37 434 eurot, mis on samas suurusjärgus, kus laenu jääk on olnud viimased viis aastat. Eluasemeturu

Eluasemelaenude käive ületas aastatagust 17%

Eesti Panga andmetel oli uute väljastatud eluasemelaenude keskmine intressimäär 2012. detsembris 3,46%. Intressimäär on püsinud samas suurusjärgus viimased neli aastat ja on andnud laenuvõtjatele meeldiva stabiilsustunde. Laenuvõtja seisukohast on negatiivne asjaolu, et vaatamata langevale euriborile on intressimäär püsinud kindlalt paigal.

KV.EE kinnisvaraturu ülevaade: Eesti kinnisvaraturg ootab võlakriisi lahenemist

Järgnevalt on toodud kommentaar homme 14/02/2012 ilmuvale KV.EE kinnisvaraturu ülevaatele. Huvilistel on võimalik esitada turuülevaate ja kinnisvaraturu kohta küsimusi ülevaate koostajale kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark‘ile. Samuti vastab hea meelega portaali KV.EE tegemiste-toimetamiste kohta huviliste küsimustele portaali KV.EE juhataja Tarvo Teslon. Küsimuste

8 põhjust, miks peaksid kasutama kutselise kinnisvaramaakleri teenuseid

Kinnisvaramaakleri teenus on advokaadi ja arstiteenuse kõrval üks kallimaid. Maaklerit palgates tihti sellele ei mõelda ning sageli langeb otsus esimesena ühendust võtnud maakleri kasuks. Tõenäoliselt on maaklerit palgates «jah» lihtne tulema, sest paljude muude asjaolude kõrval ei pöörata tähelepanu isegi

Тыну Тоомпарк: квартирный рынок в Нарве удивил своим падением

Tõnu Toompark

Ситуация на рынке недвижимости в Нарве в 2011 году была спокойной. При этом, однако, при стабильных ценах на квартиры количество сделок сократилось весьма существенно. В наступившем 2012 году не приходится ожидать значительных изменений на рынке жилья, а вот на рынке

Kas kodu tuleks osta või üürida?

Eestis tähendab kodu tavaliselt päris endale kuuluvat elukohta. Kuid üha enam avastatakse ostmise kõrval ka üürimise võlusid. Viimaste aastatega on kodu üürivate leibkondade arv pidevalt kasvanud. Oma kodu ostmine pole mingil juhul odav ja vajab tavaliselt ka eluasemelaenu kohustuste võtmist.

Eluasemelaenud kallinevad vaatamata euribori langusele

Uute eluasemelaenude intressimäärad on vaikselt, kuid kindlalt näitamas liikumist tõususuunas. Euribor on küll päev päeva järel langenud, kuid euriborile pankade poolt lisatav riskimarginaal muudab laenuvõtmise tarbija jaoks kokkuvõttes siiski kallimaks. Käesolevalt aastalt võime eluasemelaenude turul oodata eelkõige eelmisele aastale analoogseid

Narva korteriturg üllatas tehignute arvu langemisega

2011. a. Narva korteriturg kulges rahulikult. Stabiilse hinnamuutuse kõrval siiski langes korteritehingute arv päris oluliselt. Alanud 2012. a. ei luba arvata, et käesoleval aastal näeme elamispindade turul olulisi muudatusi. Küll võib järjest enam pead tõsta elamispindade üüriturg. 2011. a. jooksul

Detsemberi kinnisvaraturg oli jõuludele ja aastalõpule iseloomulikult aktiivne

Uus Maa

Detsembrikuine kinnisvaraturg oli Eestis traditsiooniliselt kiire, sest paljud soovisid enne jõule oma kinnisvaratehingutega ühele poole saada võtab 2011. a. detsembri kinnisvaraturul toimunu kokku Uus Maa turuülevaade. Omajagu aktiivsust lisas ka ebastabiilsus rahaturgudel, mis ajendas inimesi oma sääste kinnisvarasse paigutama. Maa-ameti

7 põhjust, miks tasub kinnisvara üürida, mitte osta

Kirjutasime hiljuti põhjustest, miks tasub kinnisvara osta, mitte üürida. Oma kodu on paljude unistus, kuid just viimased aastad on muutunud selle väga ebamugavaks teemaks. Enne päris oma kodu ostmist tasub vähemalt kaaluda üürimise eeliseid ostmise ees. Alljärgnevalt 7 põhjust, miks tasub kinnisvara üürida, mitte osta:

10 kinnisvaratehinguga seotud väljaminekut, kui kasutad ostmiseks eluasemelaenu

Ostjana pead arvestama, et lisaks ostuhinnale tuleb tasuda veel mitmeid tasusi ning lõive, mis on otseselt või kaudselt seotud kinnisvaratehinguga. Samas teadlik valik võimaldab säästa kuni 50% kaasnevatest kuludest. Kinnisvara ostmisel eluasemelaenuga pead arvestama alljärgnevate väljaminekutega: esimene sissemaks, laenulepingu tasu, käendustasu*, ehitusekspertiisi tasu**, vara hindamise