Uudiste arhiiv

 

Statistika: hinnaindeksid on miinuses

2009. aasta septembris olid statistikaameti andmetel miinuses nii tarbijahinnaindeks,tööstustoodangu tootjahinnaindeks kui ehitushinnaindeks. Suurima languse on aastaga teinud omal ajal raketina taevasuunas sööstnud ehitushinnaindeks, mis langes 10,6%. (Samas peab siin kohe märkima, et ehitushinnaindeks peegeldab reaalse ehitushinna muutust üsna kaudselt.) Tööstustoodangu

Üüriturg muutub läbipaistvamaks

Elamispindade hinnalangus ja laenuraha raskem kättesaadavus aktiveerisid masuajal üüriturgu. Üürituru aktiivsus tõusis tuhast fööniksina ja paistis, et üürieluase võib olla samuti aus kodu, mille pärast häbenema ei pea. Üürituru oluline probleem on selle vähene läbipaistvus. Enamus eluruumide üürileandjatest on eraisikud,

Statistika: ehitushinnaindeksis langenud enam tööjõukulu

Ehitushinnaindeks langes 2009. a. III kvartaliks statistikaameti andmetel aastaga 10,5%. Samas tuleb tõdeda ehitushinnaindeksi languse pidurdumist. Indeksi komponentidest on endiselt suurema langusega tööjõud. Tööjõu komponent ehitushinnaindeksis langes aastaga 18,4%. Kõige vähem langes ehitusmasinate komponent, mis kukkus kõigest 5%. Ehitusmaterjalide osa

Tallinn-Tartu-Pärnu: Tallinna korterite hinnapõhi on Tartust-Pärnust varasem

Eesti ja Eesti suurlinnade korteriomandite turul on üha enam indikaatoreid, et hinnalangus hakkab selleks korraks taas otsa saama. Eelolevat talve silmas pidades tahaks siiski olla tagasihoidlik hinnalanguse lõpu piduliku ja ametliku väljakuulutamisega. Talvel on kinnisvara omamisega seonduvad kulud keskmisest märksa

Statistika: eluasemelaenude turul on positiivseid märke

Eluasemelaenude jääk Eestis on Eesti Panga andmetel küll aastatagusest näitajast kõrgem, kuid kuude lõikes on laenujääk juba alates eelmise aasta detsembrist langenud. Laenujääk on aastaga tõusnud napp 3% 96 miljardi kroonini. Eluasemelaenude jäägi langus tähendab, et pangad annavad välja vähem

Kommentaar KV.EE kinnisvaraturu ülevaatele: Korteriturg taastumas – reaalsus või lootus?

Kinnisvaraturu tehingute arv on küll languses, kuid elamispindade sektoris on märgata siiski turu aktiveerumist. Pea kõigis käesolevas ülevaates vaadeldud piirkondades on viimased kaks kvartalit korteriomanditehingud tõusutrendis. Korteriomanditehingute tõusutrend on esmane eeldus hinnalanguse peatumiseks ning seejärel stabiliseerumiseks. Töötuid järjest enam. 2009.

KV.EE: Aktiivsem tehingutemaht vähendab elamispindade pakkumiste arvu

Elamispindade pakkumishindu kajastav KV.EE indeks on langenud 65,2 punkti tasemele. See on aastatagusest indeksist 27% madalam. Hindade tipust 2007. aasta aprillis oon pakkumishinnad kukkunud tervelt 40% võrra. Keskmine elamispinna pakkumishind portaalis KV.EE on tänase seisuga 13 370 krooni. Aasta tagasi

Üüriäri kasumlikkus sõltub korterite hinnatõusust

Kukkunud elamispindade müügi- ja tehinguhinnad ning üha aktiivsem üüriturg panevad nii mõnegi inimese-ettevõtte mõtlema elamispindade soetamisele, et need väljaüürida. Järgnevalt on põgusalt võrreldud Tallinna-Tartu-Pärnu müügipakkumishindu üürihindadega. Alltooduna on võrreldud portaali KV.EE korterite pakkumishindu aastase üüripakkumishinnaga. Teisisõnu annab nende kahe hinna

Tallinn-Tartu-Pärnu: korterite hinnapõhi – kas juba olnud või alles ees?

Korteriomandite turul on tehingute arv vaikselt, kuid kindlalt tõusmas. Võib öelda, et tehingute arvu languse peatumine ehk tõusuks pöördumine on üks esimesi tegureid, mis annab võimaluse korteriomandite hinnalanguse peatumiseks. Järgnevalt on lähemalt vaadeldud Tallinna, Tartu ja Pärnu korteriomandituru dünaamikat. Saabuvast

KV.EE: Elamispindade hinnapõhi ei ole enam kaugel

Elamispindade pakkumishindu kajastav KV.EE indeks on 2,5 aastat kestnud languse tulemusena jõudnud 65,6 punkti tasemele. Aprillis 2007. a. indeksi tipphetkel oli selle väärtuseks 108,6 punkti. Indeksi langus tänaseks on 40%, mis siiski jääb alla reaalsete tehingute hinnalangusele samal perioodil. Enamuse

Põhja-Tallinnas on kõrgeim üüritootlus

Kinnisvara ostu-müügituru tehingutearvu languse ajal on järjest aktiivsemaks ja aktiivsemaks muutunud üüriturg. Üüritehinguid tehakse aktiivsemalt kui ealseki kunagi varem. Madalale tasemele kukkunud korterite hinnatase on nii mõnegi investori pannud kaaluma ideed soetada korter ja siis see välja üürida. Need küsimused

Ainult statistika põhjal turust aimu ei saa

Kinnisvaraturust ülevaate saamiseks ei pruugi statistika just parim abivahend olla, eriti siis, kui ei vaadata numbrite taha. Nii ei saa ka mõne indeksi lühiajalise muutuse põhjal kaugeleulatuvaid järeldusi teha. “Mõni aeg tagasi kirjutati meedias, et hinnalangus on peatunud ja tõus

Elamispindade väljaüürimine muutub atraktiivsemaks

Kinnisvarahinnad on langenud. Tallinna korteriomandite tehingutehinna langus tipust küündib 50 protsendini. See paneb tõsiselt mõtlema, kas elamispinnad on muutumas atraktiivseks investeerimisobjektiks, mille väljaüürimine pakub omanikule stabiilset lisateenimise võimalust. 2007. a. aprillis oli Tallinna korteriomanditehingute keskmine ruutmeetri tehinguhind 26 755 krooni.

Tallinn-Tartu-Pärnu: kinnisvaraturg on taastumas?

Korteriomandite turul on endiselt palju turbulentse, kuid samas on mitmeid positiivseid märke, mis annavad alust arvata, et kõige hullem on peatselt seljataha jäämas. Ligikaudu poole hinnast kaotanud Tallinna või Tartu korteriomanditehingute arv on näitamas stabiliseerumise märke. Võib-olla on tehingute põhi

KV.EE: Kinnisvaraturul stabiliseerumise märgid

Elamispindade pakkumishindu kajastav KV.EE indeks on langenud 66,4 punkti tasemele. Aasta tagasi oli indeksi väärtuseks veel 91,8 punkti ja aastaseks indeksi languseks on 28%. Võrreldes indeksi tipphetkega aprillis 2007. a. on indeks langenud 108,6 punkti pealt kokku 39% võrra. Elamispindade