Uudiste arhiiv

 

Majandususaldus Eesti vähenes

Euroopa Komisjoni poolt avaldatud andmetel on Eesti majandususaldusindeks* märtsis pikaajalise keskmise (=100) suhtes 102.6 punkti ja see on 1.1 punkti halvem kui veebruaris. Euroopa Liidus tervikuna ja euroalal majandususaldus paranes. EL majandususaldusindeks oli märtsis 105.3 ja tõus kuuga oli 0.3

Jaemüügi kasv aeglustus veebruaris

Jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük suurenes 2014. aasta veebruaris eelmise aasta veebruariga võrreldes püsivhindades 3%, teatab Statistikaamet. Kui jaanuaris kasvas jaemüük aastases võrdluses 7%, siis veebruaris kasv aeglustus. 2014. aasta veebruaris oli jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük 331,7 miljonit eurot, seega jäi veebruaris kauplustesse

Veebruaris jäi tööstustoodang eelmise aasta tasemele

Tööstusettevõtted tootsid 2014. aasta veebruaris sama palju toodangut kui eelmise aasta veebruaris, teatab Statistikaamet. Toodang suurenes töötlevas tööstuses ja mäetööstuses ning vähenes energeetikas. Veebruaris toodeti töötlevas tööstuses 3% rohkem toodangut kui eelmise aasta samal kuul. Suurema osatähtsusega tööstusharudest suurenes toodang

Buumi kordumist Eesti kinnisvaraturul lähima 12 kuu jooksul oodata ei ole

Kinnisvaraturu trendidest räägib TTÜ ettevõtluse õppetooli vanemteadur Ene Kolbre. * Sel aastal on Tallinna kinnisvarahinnad tõusnud. Kas see on nii ka mujal Eestis? Viimase aasta jooksul on kinnisvaraturg olnud tõusutrendis kõigis kinnisvaraturu sektorites. Kinnisvaratehingute arv kasvas Eestis aasta jooksul ligi

Swedbank: eestlased usaldavad investeeringuna kinnisvara, parem tootlus on olnud Eesti aktsiatel

Uuringud kinnitavad, et Eesti elanikud peavad investeeringuid kinnisvarasse kindlamaks ja tulusamaks raha paigutamise viisiks võrreldes muude investeeringutega. Samas näitavad viimased 15 aastat, et vaatamata kinnisvarahindade kiirele tõusule, ei ole kinnisvara tootlus olnud tingimata kõrgem kui alternatiivsetel investeerimisvõimalustel, sh pensionifondidel. Eestis

Tööstustoodangu tootjahinnaindeks veebruaris langes

Tööstustoodangu tootjahinnaindeksi muutus oli 2014. aasta veebruaris võrreldes jaanuariga -0,4% ja võrreldes 2013. aasta veebruariga -0,9%, teatab Statistikaamet. Tootjahinnaindeksit mõjutas veebruaris võrreldes eelmise kuuga keskmisest enam hindade langus elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamises ning ehitusmaterjalide tootmises, samuti hindade

Maksuameti haarangud hinda ei tõsta

Ehitusfirmad ei usu, et maksuameti plaan puhastada turg nn mustast tööjõust tõstaks ehituse hinda. Pigem prognoositakse ehitushinna langust nõudluse vähenemise tõttu. Kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompargi hinnangul suruvad maksuametnikud ehitushinda üles, kui püüavad ehitusplatsilt kinni makse mittemaksvaid töölisi, kirjutas eile Ärileht. Ehitusfirmad

Eluaseme hinnaindeksi aastamuutus oli kolme viimase aasta suurim

Eluaseme hinnaindeks tõusis 2013. aastal varasema aasta keskmisega võrreldes 10,7%, teatab Statistikaamet. Aastases võrdluses tõusid korterite hinnad 13,3% ja majade hinnad 4,1%. 2012. aastal oli eluaseme hinnaindeksi aastamuutus 7,3% ja 2011. aastal 8,5%. 2013. aasta IV kvartalis võrreldes 2012. aasta

KV.EE: Elamispindade pakkumisi tuleb vaikselt juurde

Elamispindade pakkumishindu kajastav KV.EE indeks on kerkinud 68,6 punktile, mis aastaseks indeksi kasvuks teeb 12%. Elamispindade pakkumishindade tõus kiireneb, kui tehinguhindade kasv ei jõua sellele siiski järele. Eesti elamispindade keskmine pakkumishind käesoleva aasta märtsi keskpaigas oli 900 €/m². Veel aasta

Aeglustuv hinnatõus seab korterite üüriäri löögi alla

Kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark, Adaur Grupp OÜ / Kinnisvarakool OÜ

Keskmisest kõrgema inflatsiooniga käib enamasti kaasas kinnisvara nominaalse väärtuse kasv. See soosib kinnisvarainvesteeringuid ja laenuvõtmist. Tänaseks on inflatsioon alanenud 1,1 protsendini ja kinnisvara väärtuse kasvule ennustatakse samuti aeglustumist. Need tegurid seavad teatava löögi alla tänased elamispindade üürisektorisse tehtavad investeeringud. Tänase

Анализ SEB: житель Таллинна со средним уровнем дохода в состоянии приобрести на 8,1 квадратный метр меньшую квартиру, чем рижанин

Согласно индексу покупательной способности жилья SEB, в последнем квартале 2013 года степень доступности жилья повысилась в Риге и Вильнюсе, снизившись при этом в Таллинне. В последнем квартале 2013 года житель Риги со средним уровнем дохода был в состоянии приобрести квартиру

SEB analysis: a resident of Tallinn on an average income can only buy a standard apartment 8.1 square metres smaller than a resident of Riga

According to the SEB housing purchasing power index, in the last quarter of 2013 the accessibility of housing improved in both Vilnius and Riga but declined in Tallinn. In the last quarter of 2013, a resident of Riga on an

SEB analüüs: keskmise sissetulekuga tallinlane saab osta 8,1 ruutmeetrit väiksema tüüpkorteri kui Riia elanik

SEB eluaseme ostujõu indeksi kohaselt paranes 2013. aasta viimases kvartalis eluasemete kättesaadavus nii Riias kui Vilniuses, kuid vähenes Tallinnas.  2013. aasta viimases kvartalis võis keskmise sissetulekuga Riia elanik osta endale 50,5-ruutmeetrise korteri, mis on 0,9 ruutmeetrit enam kui 2012. aasta

Äripindade üürilepingud muutuvad järjest paindlikumaks

Aastatel 2004-2006 sõlmitud äripindade üürilepingud hakkavad lõppema ning kliendid on asunud otsima senisest soodsamaid ja kvaliteetsemaid ruume. Kümne aastaga on üürilepingute tingimustes toimunud mitmeid muutusi. Kõige olulisem on kindlasti see, et võrreldes varasemaga on lepingud muutunud paindlikumaks, mis siiski ei

Eluaseme taskukohasus Tallinnas eelmisel aastal halvenes

Möödunud aasta viimasel kvartalil oli Tallinna leibkonna netopalk 54% kõrgem palgatasemest, mida on tarvis, et eluase muutuks taskukohaseks*. Eluaseme taskukohasust on vähendanud korterihindade kiirem tõus võrreldes palgakasvuga ning samuti avaldas sellele ebasoodsat mõju eluasemelaenu intressi kerge tõus.  Swedbanki peaökonomist Tõnu