Uudiste arhiiv

 

Pankade laenu- ja liisinguportfelli kasvu taga on ettevõtted

Eesti ettevõtete ja majapidamiste laenu- ja liisinguportfell oli 2013. aasta jaanuari lõpus 2% suurem kui aasta tagasi, ulatudes 14,7 miljardi euroni. Reaalsektori laenude ja liisingute kogumaht kasvas jätkuvalt, seda ettevõtete suurenenud rahastamisvajaduse ja paranenud laenuvõtmisvõime tõttu.  Jaanuaris oli ettevõtete laenukäibe

Kinnisvaratehingute koguarv mullu suurenes

2012. aastal sooritati 36 176 kinnisvara ostu-müügitehingut koguväärtusega 1,7 miljardit eurot, teatab Statistikaamet. Tehingute koguarv kasvas varasema aastaga võrreldes 12% ja koguväärtus 13%. Võrreldes kinnisvaraturu madalseisuga 2009. aastal, on tehingute hulk tõusnud 38%, kuigi võrreldes kõrgaja 2006. aastaga, on tehinguaktiivsus

Eesti Kinnisvarafirmade Liit: Kinnisvara ostmiseks aeg soodne, ilma teevad noored

Eesti Kinnisvarafirmade Liit (EKFL) tellis Eesti Konjunktuuriinstituudilt eksklusiivse uuringu, mille kohaselt peab üle kolmandiku elanikkonnast kinnisvara ostmiseks aega soodsaks, kõrgema sissetulekuga inimeste hulgas arvab sama suisa 51%. Tähelepanu väärib, et kinnisvara ostuplaaniga inimeste hulgas enam kui pooled on alla 30

Tagasivaade 2012 aasta Tallinna korteriturule

Tallinna korteriturg jätkas 2012. aastal kriisijärgset taastumist – tehinguid tehti järjest rohkem ning keskmine hind tõusis uutele kõrgustele. Nõudlus elamispindade järele oli tunda nii ostu-müügi- kui üüriturul, mille tulemusel meenutasid põhinäitajad mõnel kuul buumiaegset olukorda. Kriisi järgselt on tehingute arv

Üüriäri KKK: Kas väljaüürimiseks sobib uus või vana korter?

Käsiraamatu “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?” autor Tõnu Toompark annab nõu üüriäri teemadel. Uhiuue korteri puhul tuleb äriplaan väga hoolega läbi kaaluda, kas väljaüürimine annab üürileandjale soovitava tootluse. Väga tõenäoliselt peab uue korteri puhul arvestama suurte kulutustega

Inimesed vajavad kinnisvaratehingute juures aina vähem panga abi

Käesolev aasta on näidanud, et üha sagedamini tehakse elukondliku kinnisvara ostu- ja müügitehinguid laenuraha kaasamata. Kuigi selle kohta pole olemas ametlikku statistikat, näitavad Uus Maa kogemused, et täielikult omavahendite abil kinnisvara soetamine moodustab juba kuni poole tehingutest:Eriti on seda tendenti

Swedbank: käesoleval aastal hakkab laenuportfell kasvama

Möödunud aastal jätkus eluasemelaenude võtmises üle turu stabiilne kasv – 11 kuu tulemuste põhjal +16%. Käesoleval aasta ootame laenude võtmisel mõõduka kasvu jätkumist, portfelli vähenemine pöördub samuti kasvuks. Ka enamik masu ajal laenuga raskustesse sattunud kliente on tänaseks sellest edukalt

Arco Vara: kinnisvara kättesaadavus väheneb

Tänane madal eluasemelaenude intressimäär on tegur, mis hoiab elamispindade kättesaadavust ostjate jaoks heal tasemel. Lähitulevikult oodatakse pigem kinnisvarahindade kasvu. Pisut pikemas perspektiivis peavad ka intressimäärad tänaselt ülimadalalt tasemelt tõusma hakkama. Need tegurid tähendavad, et elamispindade kättesaadavus tarbijate jaoks hakkab keskpikas

Tallinn-Tartu-Pärnu: korteritehinguid jääb vaikselt vähemaks

Adaur Grupp OÜ kvartaalne Tallinna-Tartu-Pärnu elamispindade turu analüüs võtab möödunud aastat kokku kui positiivsete arengutega perioodi. Tänaseks on suur tehingute arv korteriturul hakanud etteennustatult vaikselt vähenema, hinnatasemed jätkavad seejuures vaikselt positiivset tõusutrendi. Üheks elamispindade turu oluliseks mõjuriks on olnud eluasemelaenude

KV.EE kinnisvaraturu prognoosid 2013. aastaks

Järgnevalt on toodud mõningate kinnisvaraturu näitajate prognoosid 2013. aastaks. Prognooside eelduseks on majanduskeskkonna üldine stabiilne areng, st välistatud on äkkilised muutused halvemuse suunas. KV.EE indeks KV.EE indeks peegeldab elamispindade pakkumishindu portaalis KV.EE. Indeks näitas 100 punkti 18/02/2008, täna on indeksi

Lõppes buumijärgne tippaasta

Seven Real Estate Advisorsi kinnisvaramulli indeks, mis võrdleb kinnisvara tänast väärtust buumi tipuga 2007. aastal, stabiliseerus aasta lõpus 57,3 punkti tasemel. Novembriga võrreldes detsembris indeksi väärtus ei muutunud, kuid aastatagusest on indeks 4,7% võrra kõrgemal. 2012. aasta tervikuna oli tippaasta

Tartus toimub enamik korteritehinguid hinnaklassis 30 000-40 000 eurot

Kuigi Tartus on alates 2012. aasta suvest tehingute arv langustrendis, kasvas Maa – ameti andmetel eelmine aasta korterite tehingute arv võrreldes 2011. aastaga märkimisväärselt 24% ning müügipakkumiste hulk vähenes lausa kolmandiku. Eriti on vähenenud 1-toaliste korterite müügipakkumised, põhjuseks nö väikeinvestorite

Tallinna korteriturg 2012: positiivsed arengud jätkuvad ka 2013. aastal

Alates kinnisvarakriisi hinnapõhjast 2009.-2010. aastal on Tallinna korterite hind näidanud vägagi stabiilset tõusu. 2012. aasta lõpuks on Tallinna korterite tehinguhinnad maa-ameti andmetel tõusnud tänaseks isegi meeletuna tunduva 55%. Portaali KV.EE andmetel on Tallinna korterite pakkumishinnad selle ajaga tõusnud aga kõigest

Keskmise kodulaenu makse on aastaga vähenenud 40 euro võrra

6 kuu Euribor on 2012. aasta jooksul langenud 130 baaspunkti ehk enam kui 80 protsenti. Tänase keskmise kodulaenu jäägiga – 37 143 eurot – arvestades säästab keskmise kodulaenu omanik baasintressi langusest 480 eurot aastas ehk 40 eurot kuus. 2011. aasta

Ettevõtete laenuportfelli aastakasv kiirenes novembris 5,8%ni

Eesti ettevõtetele ja majapidamistele antud laenude ja liisingu kogumaht suurenes novembris 54 miljoni euro võrra. Kuu lõpus ulatus laenu- ja liisinguportfell 14,7 miljardi euroni, olles aastaga kasvanud 1,9%. Käesoleva aasta kevadel hoogustus laenukasv ja see on jätkunud eeskätt ettevõtete aktiivsema