Uudiste arhiiv

 

Eesti Pank: Majanduslangus peegeldab kehvemat konkurentsivÔimet

Eesti majanduse maht (SKP) langes kolmandas kvartalis aasta vÔrdluses 3,9% ja teise kvartaliga vÔrreldes 1,3%. See tÀhendab, et SKP on olnud languses juba seitse kvartalit jÀrjest. Viimane tipptase oli 2021. aasta neljandas kvartalis ja sellest ajast alates on SKP langenud

Kaspar Oja: kui suur osa Eesti hinnatÔusust on tulnud kasumite kasvust?

Joonis 2. Kapitalitulu mÔju hinnatÔusule tegevusalade kaupa

Erinevad rahvusvahelised organisatsioonid on avaldanud viimasel ajal arvutusi hinnatÔusu allikate kohta ja jÔudnud jÀreldusele, et mÀrkimisvÀÀrne osa euroala hiljutisest inflatsioonist on tulnud kasumite kasvust. 2023. aasta esimeses kvartalis olid Eesti tarbijahinnad* 31% kÔrgemad kui 2019. aasta esimeses kvartalis. Kasumid tÔstsid

Eesti Pank: Esimese kvartali majanduslangus oli ootamatult vÀike

Esimeses kvartalis kahanes statistikaameti andmetel Eesti majanduse maht (SKP) vĂ”rreldes aastatagusega 3,2% ja vĂ”rreldes eelmise kvartaliga sesoonselt ja tööpĂ€evade arvuga korrigeerituna 0,6%. Arvestades seda, kui palju langesid esimeses kvartalis erinevad aktiivsusindeksid, oli 3,2% majanduslangus isegi ĂŒsna tagasihoidlik. Nii tööstuse toodanguindeks

KV.EE kinnisvara-podcast: Elamispinnad on ĂŒlehinnatud, kuid see ei tĂ€henda hinnalangust

KV.EE kinnisvara-podcast’i 55. saates on saatekĂŒlaline Eesti Panga ökonomist Kaspar Oja. Juttu tuleb Eesti Panga antud hinnangutest elamispindade ĂŒlehinnatusse osas. Saadet juhib ja kĂŒsimusi esitab kinnisvarakonsultant ning -koolitaja TĂ”nu Toompark. Saate alguses ei saa mööda minna Eesti 2022 IV kvartali

Eesti Pank: majanduse taastumiseks tuleks Euroopas ĂŒhtlustada ettevĂ”tete aitamise reegleid

Majanduse nigelam seis tĂ€hendab ettevĂ”tete jaoks paratamatult teatavat kohandumist. Siinjuures on ĂŒheks oluliseks teguriks, millistel tingimustel ja millisel mÀÀral erinevad Euroopa riigid raskustes ettevĂ”tteid toetavad. Kasu oleks eelkĂ”ige ĂŒhtlustatud toetusreeglitest, mis ei moonutaks konkurentsi ega tekitaks nĂ”iaringi tĂ€iendava eelarvestiimuli poolt

Eesti Pank: Kallim energia toob teisel poolaastal tÔenÀoliselt majanduslanguse

Eesti sisemajanduse kogutoodang kasvas statistikaameti andmetel teises kvartalis aastavĂ”rdluses 0,6% ja vĂ€henes hooajalisi tegureid arvestades vĂ”rreldes esimese kvartaliga 1,3%. Energiahindade suvise jĂ€rsu kallinemise tĂ”ttu on teisel poolaastal tĂ”enĂ€oliselt oodata aga majanduslangust. Kuised majandusaktiivsuse nĂ€itajad, nagu jaemĂŒĂŒk ja tööstustoodang osutavad sellele,

Eesti Pank: Majanduse seis oli esimeses kvartalis endiselt tugev

Eesti majandus kasvas esimeses kvartalis aastatagusega vÔrreldes 4,3% ja vÔrreldes neljanda kvartaliga 0,1%. Venemaa sÔja mÔju ei ole veel majanduskasvus nÀha, kuid see paistab selgelt vÀlja nÔudluse struktuuris. Varude suur kasv nÀitab, et inimesed ja ettevÔtted valmistuvad tarneraskusteks. Esimese kvartali

Eesti Pank: LĂ€hiajal majanduskasv aeglustub

Eesti Pank

2021. aasta majanduskasv ĂŒletas ootuseid, kuid edaspidi kasv aeglustub. Eesti majandus kasvas mullu neljandas kvartalis aastavĂ”rdluses 8,6% ja vĂ”rreldes kolmanda kvartaliga 1,8%. 2021. aasta kokkuvĂ”ttes kasvas majandus 8,3%. Edaspidi aeglustub majanduskasv kolmel pĂ”hjusel: kiiret kasvu vĂ”imaldanud vaba tööjĂ”ud on ammendumas,

Eesti Pank: HinnatÔus ja tarneraskused pÀrsivad majanduse edasisi kasvuvÔimalusi

Eesti Pank

Majanduskasv oli kolmandas kvartalis endiselt vÀga kiire (aastavÔrdluses 8,6%) ja tegevusalati laiapÔhjaline. VÔrreldes teise kvartaliga kasv pisut aeglustus: hooajalisi tegureid arvesse vÔttes ja tööpÀevade arvuga korrigeeritult oli see 0,7%. Nagu mujalgi, toetab ka Eestis majanduskasvu tugev nÔudlus, mis kajastub eratarbimise

Eesti Pank: Majanduse edasine kasv sÔltub tarneahelate töökindlusest

Eesti Pank

Eesti majanduse kiire aastakasvu (12,9%) taga on madal vĂ”rdlusbaas, kuna mullu kevadel tabasid majandust koroonapiirangud. Teisest kĂŒljest oli majanduskasv vĂ€ga hoogne ka kvartalivĂ”rdluses (4,3%) ja see on erakordne, sest ka selle aasta teises kvartalis takistasid majandustegevust erinevad viirusevastased piirangud. Majanduse

Eesti Pank: Mulluse majandusprognoosi vea ĂŒks pĂ”hjus oli vĂ€listurgude oodatust parem kĂ€ekĂ€ik

Eesti Pank

2020. aasta kevadel tehtud majandusprognoosid osutusid tagasi vaadates ebatĂ€pseks. Prognoosivigade analĂŒĂŒsimiseks oleme pĂŒĂŒdnud Eesti Panga makromudeli abil jagada veaallikad kahte gruppi: vĂ€liseelduste ebatĂ€psusest tulenevad vead ja kĂ”ik ĂŒlejÀÀnud vead, mis on seotud peamiselt Eestiga. VĂ€liseeldused on nĂ€iteks nĂ”udlus eksporditurgudel, vĂ€liskonkurentide

Eesti Pank: Naabritest kiirema hinnatÔusu taga on suuresti energiatoodete inflatsioon

Eesti Pank

Eestis kasvasid juunis hinnad aastaga 3,8%, Euroopa Liidu ĂŒhtlustatud kaaludega metoodika jĂ€rgi oli Eesti inflatsioon kiirhinnangu pĂ”hjal 3,7%. Naaberriikides LĂ€tis ja Soomes oli hinnatĂ”us aeglasem: ĂŒhtlustatud hinnaindeksi kiirhinnangu alusel vastavalt 2,6 ja 2%. Majandusaktiivsuse kasv aitab inflatsioonile kaasa, sest suurem

Eesti Pank: Majanduse stimuleerimine eelarve kaudu oli viga

Eesti Pank

Eesti elatustase on jĂ”udnud ligi 80%ni Euroopa Liidu keskmisest Edasist majanduskasvu pĂ€rsivad ettevĂ”tete investeeringute langus ja tootlikkuse aeglane kasv Majanduskasv ĂŒletab endiselt Eesti pikaajalist kasvuvĂ”imet TööjĂ”upuuduse probleem oleks vĂ€iksem, kui valitsus poleks majandust tagant tĂ”uganud Statistikaameti hinnangul kasvas SKP teises

Eesti Pank: Eesti majanduses on mÀrgata konkurentsivÔime probleeme

Eesti Pank

Majanduskasvu toetavad soodne rahapoliitiline keskkond ja eelarvepoliitika Eesti majanduskasvu vÔivad pidurdada suurenenud ebakindlus Itaalias ning vabakaubanduse piiramine Eratarbimine ja eksport kasvasid aeglaselt Vabu ressursse, mille arvelt kiirelt kasvada, on jÀÀnud Eestis vÀhemaks Statistikaameti andmetel kasvas majandus esimeses kvartalis vÔrreldes möödunud

Eesti Pank: Kas tööstusel on Eestis enam lootust?

Eesti Pank

Viimaste kuude tööstusuudised illustreerivad hĂ€sti tööstussektori pikaajalise arengu trende. Ühest kĂŒljest iseloomustab seda hinnaeelisele tugineva allhanketööstuse vĂ€henemine Sangari ĂŒhe Ă€risegmendi nĂ€ol. Teisest kĂŒljest on mĂ€rgiline ka arutelu, mis kĂ€ib ĂŒmber puidurafineerimistehase, mis oleks kĂ”rge tootlikkusega, kapitalimahukas ja omaks majandusele mĂ€rkimisvÀÀrset

Kas soovid vÀrsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis jÀrgmisena:

06.12.2023 Planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudatused ning rakenduspraktika