Uudiste arhiiv

 

Uus elamispindade turuülevaade “Korterituru riskid: ohud ja võimalused 2015”

Üha enam räägitakse kõrgele kerkinud korterite hindadest. Paljud kinnisvaraarendajad pakuvad ostjatele hinna- ja muid soodustusi. Kas korteriturg on küllastunud ja sellele järgneb langus? Mis saab hinnatasemetest – kas tulemas on 2008. aastale analoogne suur kukkumine? Või toob rahatrükk kaasa kinnisvarahindade

Nõuanded koduostjale: eluasemelaenu ennetähtaegne tagastamine

Nõuanded koduostjale. Praktilised nõuanded, kuidas leida unistuste kodu

Käsiraamatu “Nõuanded koduostjale. Praktilised nõuanded, kuidas leida unistuste kodu” autor Tõnu Toompark annab nõu koduostmise teemadel. Laenuvõtjal võib aga elus hästi minna: ta võib võita loteriiga või sureb rikas sugulane ja jätab laenuvõtjale ilmatu suure päranduse. See on koht, kus

Kinnisvarakool: Koolitus Kinnisvara hindamine toimub 30/04/2015

Kinnisvarakoolis toimub 30/04/2015 koolitus “Kinnisvara hindamine“. Koolitust viib läbi Eesti Kinnisvara Hindajate Ühingu juhatuse esimees Andres Teder. Koolitus annab osalejale ülevaate hindamise eesmärkidest, infot kasutatavatest hindamistoimingutest ja selgitused kinnisvara hindamise headest tavadest.  Koolitusel räägitakse ja antakse arusaam hindamisaruande ülesehitusest ja koostamisest. Koolitus „Kinnisvara hindamine“ toimub

Statistika: korteritehingute käive kerkis aastaga 15 protsenti

2015 I kvartalis tehti Eestis kokku 4402 korteriomanditehingut. Tehingute koguväärtus oli 260 miljonit eurot. Aastataguse ajaga võrreldes kasvas tehingute arv 1,7%. Tehingute struktuuris suurenes uusarenduste korterite osakaal. See kergitas tehingute käivet aasta baasil 15,2%. Korteritehingute Eesti keskmine ruutmeetrihind suurenes peale 8-anstast

Kinnisvarakool: Koolitus “Kinnisvara korrashoid avalikus sektoris” 02/06/2015 Tartus

Kinnisvarakoolis toimub 02/06/2015 koolitus Kinnisvara korrashoid avalikus sektoris. Koolitust viib läbi Reminet OÜ juhatuse liige  Kaia Kirs. Koolitus „Kinnisvara korrashoid avalikus sektoris“ annab ülevaate korrashoiu põhialustest, kinnisvara omaniku ja tema esindaja rollidest, ülesannest ja väljakutsetest. Koolitusel  tutvustatakse kinnisvarakorrashoiu strateegiaid, informatsiooni

Nõuanded koduostjale: eluasemelaenu riskimarginaali alandamine

Käsiraamatu “Nõuanded koduostjale. Praktilised nõuanded, kuidas leida unistuste kodu” autor Tõnu Toompark annab nõu koduostmise teemadel. Võib juhtuda, et laenuvõtja avastab, et tema aastaid tagasi võetud eluasemelaenu riskimarginaal on oluliselt kõrgemal kui laenudel, mida praegu väljastatakse. Sellisel juhul tasub uurida,

Statistika: kasutusloa saanud eluruumidest 28% on ühepereelamud

2014. aastal sai statistikaameti andmetel Eestis kasutusloa 2756 eluruumi. Neist 28% olid ühepereelamud, 15% olid paaris- ja ridaelamud. Enamus eelmisel aastal kasutusloa saanud korteritest asusid 3-5-korruselistes elamutes, kus asus kasutusloa saanud eluruumidest 35%. 1% kasutusloa saanud eluruumidest asusid 9- ja enamkorruselistes elamutes.

Tallinn-Tartu-Pärnu: vastuoluline korteriturg eksitab statistikaga

Adaur Grupp OÜ kvartaalne Tallinna-Tartu-Pärnu elamispindade turu analüüs leiab, et tänased korteritehingute hinnad on küll uute korteritega tehtavate tehingute najal kasvanud, kuid reaalne kinnisvara väärtus on üsna mullusel tasemel. Järjepanu raporteeritavad hinnarekordid ja võrdlused maailma edetabelitega on küll klikke tõmbav teema,

Nõuanded koduostjale: eluasemelaenu intresside tulumaksuvabastus

Käsiraamatu “Nõuanded koduostjale. Praktilised nõuanded, kuidas leida unistuste kodu” autor Tõnu Toompark annab nõu koduostmise teemadel. Eluasemelaenu intressidele kehtib tulumaksusoodustus. Järgnevalt on toodud tulumaksuseaduse § 25 regulatsioon. Residendist füüsilisel isikul on õigus maksustamisperioodi tulust maha arvata endale eluasemeks elamu või

Statistika: 2014. aastal sai Tallinnas kasutusloa 1132 eluruumi

Statistikaameti andmetel sai 2014. aastal kasutusloa 2756 eluruumi pindalaga 292 000 m2. Aasta oli edukas – kasutusloa saanud eluruumide arv kerkis kolmandiku võrra, nende pind 17%. Suurim osa ehk 69% kasutusloa saanud eluruumidest ehk 1903 eluruumi asusid Harjumaal. Omakorda 41%

Nõuanded koduostjale: millal eluasemelaenu intressimäära fikseerida ja millal mitte?

Käsiraamatu “Nõuanded koduostjale. Praktilised nõuanded, kuidas leida unistuste kodu” autor Tõnu Toompark annab nõu koduostmise teemadel. Laenuvõtjal on mõistlik kaaluda intressimäära fikseerimist eelkõige laenuperioodi alguses, kui intressimäär mõjutab laenumakse kogusummat rohkem. Pealegi on laenuperioodi alguses laenu tagastamine sageli raskem kui

Pärimine: Uus õpik Kinnisvarakoolilt

Ma pole küll juriidilise kirjanduse fanaatik, kuid siiski süvenesin huviga Kinnisvarakooli poolt välja antud ning Evi Hindpere poolt kirjutatud raamatusse „Pärimine“. See trükisoe materjal on heaks järjeks varasematele Kinnisvarakooli poolt üllitatud kinnisvaravaldkonda käsitlevatele raamatutele. Kui ma alguses eeldasin ees ootamas

Statistika: kasutusse lubatud eluruumides suurima osa moodustasid 4-toalised eluruumid

2014. aastal lubati statistikaameti andmetel Eestis kasutusse 2756 eluruumi. See moodustab olemasolevast elamufondist 0,4%. Kasutusse lubatud eluruumidest suurima osa olid 3- ja 4-toalised eluruumid, mis moodustasid kasutusse lubatud eluruumidest vastavalt 27 ja 26%. Kolmandale kohale platseerusid 2-toalised eluruumid 22 protsendiga. 4-toaliste

Nõuanded koduostjale: mis on kodulaenu intressimäära fikseerimine?

Nõuanded koduostjale. Praktilised nõuanded, kuidas leida unistuste kodu

Käsiraamatu “Nõuanded koduostjale. Praktilised nõuanded, kuidas leida unistuste kodu” autor Tõnu Toompark annab nõu koduostmise teemadel. Väga sageli kasutatakse baasintressimäärana kuue kuu euribori. See tähendab, et laenu lõplik intressimäär, mis koosneb fikseeritud riskimarginaali ja baasintressimäära summast, püsib muutumatuna kuus kuud

Statistika: 2014. aasta omal jõul tehtud ehitustööde maht oli 2,15 miljardit eurot

2014. aasta ehitustööde maht oli statistikaameti andmetel 3,1 miljardit eurot, sellest ehitustööd omal jõul 2,2 miljardit eurot. Aastaga vähenes ehitustööde maht summaarsena 5% ja omal jõul tööde mahtu jäi vähemaks 2%. Omal jõul tehtud ehitustööde maht suhtena sisemajanduse koguprodukti on