Uudiste arhiiv

 

Colliersi uus tegevjuht on Maile Kajak

Colliers

Colliers Eesti tegevjuhiks sai Maile Kajak, kes liitus ettevõtte meeskonnaga Zenith Capital Managementist. Senine tegevjuht Avo Rõõmussaar jätkab Colliersis juhtivpartnerina, kelle ülesandeks on ettevõtte võtmeklientide ja -projektide juhtimine. Alates 2016. aasta aprillist on Colliers Eesti tegevjuhiks Maile Kajak. Maile on töötanud ärikinnisvarasektoris üle 10

Statistika: kinnisvarainvesteeringute osakaal põhivarainvesteeringutes on suurenemas

Tõnu Toompark, Adaur Grupp OÜ / Kinnisvarakool OÜ

Ettevõtete põhivarainvesteeringud summaarsena on juba kolmandat aastat languses. Küll on stabiilselt kõrgel kinnisvarainvesteeringute osakaal. Eesti ettevõtete 2012. a põhivarainvesteeringute maht oli statistikaameti andmetel 2,7 miljardit eurot. Kinnisvarainvesteeringute osakaal põhivarainvesteeringute kogusummas oli toona 37%. 2015. aastaks on põhivarainvesteeringute kogumaht kahanenud 2,3 miljardi

Kotov: Arhitektuuri osakaal on kinnisvaraostul hüppeliselt kasvanud

Koko Arhitektid

Pika kogemusega arhitekt Raivo Kotov hindab, et Tallinna kvaliteetarendajad investeerivad üha enam eristuvate ja keskmisest kallimate projektide arendamisse, sest arhitektuurse lahenduse tähtsus on eksklusiivse kinnisvara müügis hüppeliselt kasvanud. Tallinna peaarhitekti Endrik Männi hinnangul on arhitektuur üha olulisem argument, kuid samavõrd

Ärikinnisvara on täna oluliselt odavam, kui kümnend tagasi

Eften

Ajakirjanduse pealkirju jälgides jääb mulje, et kinnisvaraturg on tagasi eelmise tsükli tipus ehk aastas 2007. Oluline on aga selgelt eristada, kas jutt käib elukondlikust- või ärikinnisvarast. Korterite hinnakasvu baasil ärikinnisvara osas järeldusi teha ei ole võimalik ning neid kahte turgu

Tallinn ja Tartu erinevad ülejäänud kinnisvaraturust

Domus Kinnisvara

Ajal, mil kraanade arv suuremates linnades näitab kasvutendentsi ja korterite järelturg üritab visalt uusarenduste tempos kaasa liikuda, on sobiv hetk peatumiseks ja vaadata otsa statistilistele näitajatele. Nii professionaalsete kui ka kodukootud kinnisvaraturu analüütikute lemmikute hulka on kuulunud keskmise palga ja

Statistika: eraisikute laenukoormus pöördub tõusule

Tõnu Toompark, Adaur Grupp OÜ / Kinnisvarakool OÜ

Eraisikute laenukoormus on nüüdseks lõpetanud languse ja asunud taas tõusuteele. Eraisikulaenude, st eluasemelaenude ja tarbimislaenude jäägi suhe sisemajanduse kogutoodangusse oli 2015. aasta lõpul 35,8%. Aasta varem ehk 2014. a lõpul oli laenukoormuse näitaja 35,3%. Võrdlusena olgu toodud, et 2009. aastal oli

Uuring: eksperdid ootavad 10-protsendilist kodukulude tõusu

1Partner Kinnisvara

1Partner Kinnisvara poolt Eesti suuremate kinnisvarabüroode ekspertide hulgas läbiviidud uuringu kohaselt prognoosis 64 protsenti vastanutest, et eestlaste kodukulud tõusevad järgmise kolme aasta jooksul kümme protsenti. 1Partner Kinnisvara tegevdirektori Martin Vahteri sõnul on majandusnäitajad stabiilsed ja seda peegeldavad ka kinnisvaraekspertide hinnangud.

Statistika: kinnisvaralaenude jääk ja käive püsivad stabiilsed

Kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark, Adaur Grupp OÜ / Kinnisvarakool OÜ

Eesti panga andmetel oli 2015. aasta lõpuks pankade kinnisvaralaenude jääk 3,3 miljardit eurot. Laenujääk kasvas aastaga 2,7%. Aastaid paigal püsinud kinnisvaralaenude jääk näitab, et pangad ei ole tahtnud suurendada sellesse sektorisse antud laenude mahtu. Kinnisvaralaenude käive oli 2015 IV kvartalis 230

Statistika: kasvav eluasemelaenude jääk kergitab laenukoormust

Kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark, Adaur Grupp OÜ / Kinnisvarakool OÜ

Eesti panga andmetel väljastati 2015 IV kvartalis Eestis eluasemelaene 258 miljoni euro väärtuses. Aastataguse ajaga võrreldes näitab eluasemelaenude käive tugevat 14-protsendilist kasvu. Eluasemelaenude käive on samal ajal kerkinud 6,3 miljardi euroni. See on aastatagusest 4,3% enam. 14-protsendiline eluasemelaenude käibe kasv

Uus Maa turuülevaade 02-2016

Uus Maa

Eesti Veebruar möödus Eesti kinnisvaraturul tegusalt. Jaanuari vaikelu sai läbi ning tehingute hulk kasvas, ületades ka mulluse veebruari tulemuse. Muus osas jätkab turg siiski küllalt stabiilselt, kuigi hinnahüpped võivad sõltuvalt turu väiksusest mõnes piirkonnas olla kohati väga suured. Ne4ed hüpped

Veebruar 2016 ülevaade: kinnisvaraturg võtab vaikselt hoogu üles

Domus Kinnisvara

Käesolev aasta on alanud sarnasel 2015. aastale – jaanuar oli tehingute arvu poolest väga vaikne ning veebruaris oli näha turu mõningast aktiviseerumist. Maa-ameti tehingustatistika andmetel teostati käesoleva aasta veebruaris Eestis kokku 3337 ostu-müügitehingut koguväärtusega 203,648 miljonit eurot. Jaanuariga võrreldes teostati

Adaur Grupp: korteritehingute kuukokkuvõte 02-2016

Tõnu Toompark, Adaur Grupp OÜ / Kinnisvarakool OÜ

Kokkuvõttes on toodud Tallinna ja Eesti maakonnakeskuste korteriomanditehingute arv ja keskmine hind ning nende aastane muutus. Andmete allikas on maa-amet. Andmed on toodud avaldamise kuupäeva seisuga ja võivad andmete täpsustumisel vähesel määral muutuda. Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES! Tõnu

Statistika: eluasemelaenude intressi riskimarginaal kerkib

Kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark, Adaur Grupp OÜ / Kinnisvarakool OÜ

Eesti panga andmetel oli 2015. a detsembrikuiste eluasemelaenude keskmine intressimäär 2,21%. Samas 2,2-2,3% läheduses on intressimäär püsinud juba üle aasta. Viimase poole aasta jooksul on kivina kukkunud 6 kuu euribor, mis on paljude eluasemelaenude baasintressimääraks. Novembris kukkus 6 kuu euribor sootuks

Stabiilne algus, ettearvamatu lõpp?

Skanton Kinnisvara

Viimased aastad on Eesti kinnisvaraturg liikunud tempokas tõusujoones, Tallinn on täis kraanasid – jah, kraanade arv annab märku, et kinnisvara valdkonnas on tegusad ajad, arendajad investeerivad ja ehitavad, ostjad ostavad, lisaks annavad hoogu juurde pankade madalad laenuintressid ja tõusujoones liikuvad

Statistika: ehitushinnaindeks kerkis aastaga 0,7%

Kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark, Adaur Grupp OÜ / Kinnisvarakool OÜ

Statistikaameti andmetel kerkis ehitushinnaindeks 2015. aasta lõpuks 192,7 punktile ehk aastatagusega võrreldes 0,7%. Tegemist on viimase pooleteise aasta ühe kõrgeima vastava näitajaga. Ehitushinnakomponentidest jätkab kõige kiiremat tõusu tööjõukomponent, mis kallines aastaga 3,7%. Selle taga on maksuametnike reidid ehitusplatsidele, kui ärikeskkonna üldine korrastumine,