Uudiste arhiiv

 

Eestist saab maailma suurim korteriühisturiik

Eestis elab täna ligikaudu 30% elanikkonnast korteriühistutes. Lähtuvalt planeeritavatest seadusemuudatustest moodustatakse lähiaastatel kõigis korterelamutes ühistud, mille järgselt elab ligikaudu 70 % elanikkonnast korteriühistutes. Sellise ühistuelanikkonna arvuga on Eesti maailma suurim korteriühisturiik. “Eestis on ühistuliikumine heas seisus – meie korteriühistud on

Kas korteriomanik võib oma korterit pööningu või muu majaosa arvelt laiendada ja kuidas seda teha?

Minu praktikas on korduvalt ette tulnud juhuseid, kus kortermajas on üks korteriomanik temale kuuluvat korterit laiendanud kas pööningu, keldri või koridori arvelt, ehitades sinna tema ainukasutusse jääva toa või muu ruumi. Kas selline tegevus on seaduslik ning kuidas peaks oma

Enampakkumistel leidis ostja 11 kinnisvaraobjekti

Tallinna linnavaraamet leidis avaliku kirjaliku enampakkumise korras ostja 11 kinnisvaraobjektile. Seekordsetel enampakkumistel ostja leidnud müügiobjektidest hinnalisim oli Helme tn 14 kinnistu, mis ostetakse hinnaga 80 350 eurot. Põhja-Tallinnas asuv Köie tn 2a kinnistu ostetakse hinnaga 38 240 eurot, alghinnast ligi

Mida teha mittevajaliku korteriga?

EPL 07.11.2013 „18 korterit, kuus tühjad. Milline on väikelinna elu pooltühjas majas?“ ning Eesti Päevalehes avaldati 11.11.2013 vastukajana kirjutatud artikkel “Mida teha mittevajaliku korteriga?”. Paljudes Eesti väikelinnades, endistes tööstusasulates, kunagistes kolhoosikeskustes leidub kas täielikult maha jäetud või pooltühje korterelamuid. Kirjeldatud  elamutes asuvate

Ühistuid kimbutavad puuküürnikud

Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liikme ja õigusosakonna juhataja Urmas Mardi sõnul teevad puuküürnikud paljudele ühistutele tuska. “Lugu üürnikust Tallinnas, kes üüri ei maksa, majas omavolitseb ning ühiselu reeglitele vilistab, mida kirjeldasid hiljuti Äripäev ja Postimees, pole kindlasti erand. Selliseid üürnikke

Aktiivse oktoobrikuu Tallinna korterituru taga arendusprojektide korterite vormistamised

Vaadates maa-ameti tehingute statistikat, oli oktoobrikuu korteriturg Tallinnas üle aastate aktiivne koos keskmise hinna kasvuga. Maa-ameti andmetel teostati pealinnas eelmisel kuul 766 korteriomandi tehingut. Sellises mahus on tehinguid oli viimati 2007. aastal, hiljem mitte. Seega justkui märgid viitavad buumiaegsele mahule.

Laenuga ostetud kodu müümine

Laenuga ostetud korterile, ridamajale või eramule on seatud panga kasuks hüpoteek. Hüpoteek on kinnisasja tagatis ning on seotud konkreetse kinnisasja, mitte selle kinnisasja igakordse omanikuga. Hüpoteegi olemasolu ei sega sul kodu müümast, küll aga on tavaliselt laenulepingus kirjas, et sa

Ober-Hausi Kinnisvara: keskmine korterihind on Tallinnas võrreldes eelmise aasta sama ajaga kasvanud ligi viiendiku võrra.

Ober-Hausi Kinnisvara korterite hinnaindeks tõusis oktoobris võrreldes septembriga 5,4%. Võrreldes 2012. aasta oktoobriga on indeks 19% kõrgem. Tallinnas tehti oktoobris korteriomanditega 754 tehingut, mida on 7,6% rohkem kui käesoleva aasta septembris ja 14% rohkem kui eelmise aasta oktoobris. Tallinnas tõusis

Kohus tunnistas maamaksuseaduse osaliselt põhiseadusevastaseks

Tallinna Halduskohus tunnistas täna maamaksuseaduse § 11 lg 3 põhiseadusega vastuolus olevaks osas, milles see piirab maamaksuseaduse § 11 lõikes 1 sätestatud maksusoodustuse kohaldamist selliselt, et kaasomandis oleva elamumaa kaasomanikud on maamaksu tasumisest vabastatud elamumaa osas linnas kokku 0,15 ha

Enampakkumisele tuli hulgaliselt soodsa hinnaga kinnisvara

Tallinna linnavaraamet pani avalikule kirjalikule enampakkumisele mitmeid kinnistuid ja korteriomandeid, neist hinnalisimad on kesklinnas asuvad mitteeluruumid ning Lasnamäel asuv kinnistu. Ümera tn 30 kinnistu alghind on 207 712,86 eurot. Hoonestamata ärimaa sihtotstarbega kinnistu pindala on 4801 m2. Ühtse müügiobjektina on

Eesti kinnisvaraturg ja kinnisvara hinnaindeksid 2013. a. III kvartalis

Tehingute andmebaasi laekunud 2013. aasta kolmanda kvartali tehingute andmed on kontrollitud. 2013. aasta kolmandas kvartalis sooritati Eestis Maa-ameti andmetel kokku 13 815 tehingut ligikaudu 630 miljoni euro väärtuses. Aasta tagasi sooritati kolmandas kvartalis kokku 12 451 kinnisvara tehingut 545 miljoni

Broneerimisleping: tähendus ja millal seda sõlmida

Broneerimislepinguid on elamuotstarbelise kinnisvara müügipraktikas sõlmitud juba üle 10 aasta. Sellele vaatamata eksitakse endiselt selle lepingu olemuses, sest broneerimislepingu nime all sõlmitakse valdavalt lihtkirjalikke eellepinguid. Sellese praktika kujunemine võib olla seotud teadmatusega või ka sooviga kiiresti mingi paber ära vormistada

Eesti Korteriühistute Liit: uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus vajaks praktikast tulenevaid täiendusi ja muudatusi

Eesti Korteriühistute Liidu (EKÜL) juhatuse liikme ja õigusosakonna juhataja Urmas Mardi sõnul läbis uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus küll Riigikogus esimese lugemise, ent vajaks siiski praktikast tulenevaid täiendusi. Mardi sõnul on mõistagi tervitatav, kui enamus korteriomandit käsitlevaid sätteid koondatakse ühte seadusse

Kuidas lõpetada kaasomandit?

Kaasomand aga on kahele või enamale isikule üheaegselt mõttelistes osades ühises asjas kuuluv omand. Kaasomanikule kuulub teatud kindlaksmääratud osa ühisest omandist, mille suurust väljendatakse harikikult murdarvuna, näit ½ mõttelist osa, mitte aga konkreetne osa ühisest asjast. Enamlevinud kaasomandi tekkimise viisideks

Ühistu liikmed võivad nõuda lärmava ja laamendava naabri korteri sundvõõrandamist

“Kui majas on lärmavad ja laamendavad naabrid, saab sellest kohe kõigi probleem,” nentis Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liige ja õigusosakonna juhataja Urmas Mardi. “Kannatab maja sisekliima, inimestevahelised suhted.” Mida aga paljud lärmajad ei tea, on asjaolu, et korteriomandi seaduses on