Ühistuid kimbutavad puuküürnikud

Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liikme ja õigusosakonna juhataja Urmas Mardi sõnul teevad puuküürnikud paljudele ühistutele tuska. “Lugu üürnikust Tallinnas, kes üüri ei maksa, majas omavolitseb ning ühiselu reeglitele vilistab, mida kirjeldasid hiljuti Äripäev ja Postimees, pole kindlasti erand. Selliseid üürnikke tuleb ette paljudes ühistutes üle Eesti,” rääkis ta.

Mardi tuletab aga meelde, et kui omanik üürib korteri välja ja üürnik osutub pahatahtlikuks, näiteks ei koli lepingu lõppemisel välja ning tekitab olukorra, kus majas elavad teised korteriomanikud ei pea võimalikuks tänu tema tegevusele elada, võivad naabrid nõuda korteri sundmüüki.

“Naabrid võivad korteri sundmüüki nõuda korteriomandiseaduse paragrahvi alusel, mis sätestab, et kui korteriomanik on korduvalt rikkunud teise korteriomaniku suhtes oma kohustusi ja kui korteriomanikud ei pea tema ühisusse kuulumist enam võimalikuks, võivad nad nõuda korteri võõrandamist,” hoiatas ta.

Mardi sõnul saab sundvõõrandamise otsust teha ka kohtuväliselt. “Tavaliselt võtab ühistu taolise otsuse vastu, teavitatakse ka korteriomanikku. Tavapraktika on selline on selline, et talle antakse aega kolm kuud korteri müümiseks. Kui kolme kuu jooksul midagi ei muutu, võib ühistu pöörduda kohtu poole,” selgitas Mardi.

Kuid tihti on ühistud silmitsi ka olukorraga, kus omanik küll sooviks puuküürnikust vabaneda, kuid too lihtsalt keeldub lahkumast. “Olukorras, kus omanikul tuleb pärast üürilepingu lõppemist tegemist teha pahatahtliku üürnikuga, kes keeldub välja kolimast, jääb üle pöörduda vaid kohtusse – see aga läheb omanikule väga pikaks ja kulukaks,” rääkis ta.

“Üürnike-omanike vahelised vaidlused tuleb jagada selgelt kaheks – ühed on selgelt õigusvaidlused, kus pooltel on tekkinud vaidlusalused küsimused juba üürilepingu kehtivuse ajal ning sellised vaidlused lahendab kohus. Teine on vaidlusalune olukord, kus üürileping on juba lõppenud, kuid üürnik keeldub pahatahtlikult välja kolimast,” teatas liidu õigusosakonna juhataja Urmas Mardi.

Kui üürnik keeldub välja kolimast, pole omanikul praegu muud võimalust, kui pöörduda kohtu poole – alles kohtulahendi alusel saab algatada väljatõstmisprotsessi. “Kohtuveskid aga teadagi jahvatavad aeglaselt, kolmeastmeline kohtuporotsess võib kesta aastaid ning muidugi pahatahtlik üürnik selle aja jooksul ka mingeid kulusid ei kanna,” nentis Mardi.

Seetõttu soovitab Mardi üürniku valikul hoolikas olla ja inimese tausta uurida. “Kindlasti tuleks teha hoolikas taustauuring, samuti üürniku varasemat maksekäitumist uurida ja sõlmida juriidiliselt korrektsed lepingud, vältimaks hilisemaid pahandusi,” soovitas ta.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

*

+ 52 = 56

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

Kinnisvaratehingute maksustamine