Seadusandlus on üürivaidlustes ebamõistlikult omanikuvaenulik

Eesti Korteriühistute Liidu õigusosakonna juhataja Urmas Mardi hinnangul on Eesti seadusandlus selgelt üürniku poolel ning olukorras, kus omanikul tuleb pärast üürilepingu lõppemist tegemist teha
pahatahtliku üürnikuga, kes keeldub välja kolimast, jääb üle pöörduda vaid kohtusse – see aga läheb omanikule väga pikaks ja kulukaks.

“Üürnike-omanike vahelised vaidlused tuleb jagada selgelt kaheks – ühed on selgelt õigusvaidlused, kus pooltel on tekkinud vaidlusalused küsimused juba üürilepingu kehtivuse ajal ning sellised vaidlused lahendab kohus. Teine on vaidlusalune olukord, kus üürileping on juba lõppenud, kuid üürnik keeldub pahatahtlikult välja kolimast.

Omanikul pole viimati kirjeldatud olukorras praegu muud võimalust, kui pöörduda kohtu poole – alles kohtulahendi alusel saab algatada väljatõstmisprotsessi. Kohtuveskid aga teadagi jahvatavad aeglaselt, kolmeastmeline kohtuporotsess võib kesta aastaid ning muidugi pahatahtlik üürnik selle aja jooksul ka mingeid kulusid ei kanna.

Selleks, et aga üldse kohtusse pöörduda, peab tasuma kõigepealt riigilõivu – näiteks korteriomandi, mille väärtus on 100 000 eurot, üle käiva vaidluse puhul on maksimaalne 1200
eurot. Kui lisada kõik muud kulud, on selge, et aastatepikkune kohtuvaidlus läheb omanikule väga kalliks maksma. Leian, et siin võiks küll olla mingisugune võimalus omanikul väljatõstmismenetluse
alustamiseks kohe kohtutäituri poole pöörduda,” rääkis Mardi.

Eesti Korteriühistute Liit (EKÜL) asutati 17. aprillil 1996 Rakveres. Organisatsioon esindab ja kaitseb korteri- ja hooneühistute huve riiklikul ja kohalikul tasandil. Tänaseks kuulub Eesti Korteriühistute Liitu rohkem kui 1400 korteriühistut üle Eesti.

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

06.-08.09.2022 Kinnisvara ABC