Uudiste arhiiv

 

ĂœĂŒrniku ja omaniku ĂŒhishuvid

Taas on tihedamalt omanike poolselt tĂ”statatud ĂŒĂŒripiirmÀÀrade suurendamise vĂ”i siis hoopis kaotamise kĂŒsimus. Vastuseisuna nĂ”uavad “sundĂŒĂŒrnikud” piirmÀÀrade sĂ€ilitamist, kuna nende arvates ei ole madalakvaliteedilised korterid isegi praegust ĂŒĂŒrihinda vÀÀrt. Kas huvides on vastuolu? Esmapilgul vĂ”ib paista, et ĂŒĂŒrnike ja omanike

Maakleri asemel konsultant

Nagu kogu maailma majanduse arengut, mĂ”jutab Interneti ĂŒha laialdasem levik koostöös tehnoloogiliste vĂ”imaluste avardumisega mĂ€rgataval mÀÀral ka kinnisvaraturgu. Kas maaklerlus kaob? Nii vĂ”ib lĂ”ppematute e-kommertsi ĂŒlistuslaulude taustal arvata, et peatselt kaotab kinnisvaramaakleri elukutse oma funktsiooni, kuna informatsioon kinnisvara mĂŒĂŒgiobjektide, kui

Üks maakler mĂŒĂŒb paremini kui mitu

Korterit mĂŒĂŒa sooviv inimene arvab tihtipeale, et mitme kinnisvarafirma teenuseid kasutades Ă”nnestub mĂŒĂŒk kiiremini. Sellises mĂ”ttekĂ€igus peituks tĂ”etera siis, kui korter ei oleks unikaalne kaubaartikkel. Kuna iga kinnisvaraobjekt teistest alati selgelt eristub, siis kehtivad kinnisvaraturul pisut teised reeglid ning kirjeldatud

Üks maakler mĂŒĂŒb paremini kui mitu

Inimene, kes soovib oma korteri maha mĂŒĂŒa vĂ”ib mĂ”elda, et mĂŒĂŒgiprotsessi kiirendamiseks tuleb see anda mĂŒĂŒgiks mitmele kinnisvarafirmale. Osalt on taolises mĂ”ttekĂ€igus ka tĂ”etera sees. Paraku kehtib “mitme mĂŒĂŒja” lĂ€henemine kaupade puhul, mis ei ole turul unikaalsed. KuivĂ”rd iga kinnisvaraobjekt

Umbusk maakleri vastu vÀheneb

Kinnisvara ostu vĂ”i mĂŒĂŒmise plaani tekkimisel seisab inimene dilemma ees, kas tegeleda tehinguni jĂ”udmisega iseseisvalt vĂ”i kaasata protsessi kinnisvarabĂŒroo. Rime Kinnisvara analĂŒĂŒtiku TĂ”nu Toompargi sĂ”nul kaldub Eesti elanik tihtipeale eelistama iseseisvat asjaajamist. “Selle pĂ”hjusteks vĂ”ib pidada ajakirjandustki suurelt lĂ€binud pettasaamise

Miks kinnisvarabĂŒroo?

Kinnisvara ostu vĂ”i mĂŒĂŒmise plaani tekkel seisab inimene dilemma ees, kas tegeleda tehinguni jĂ”udmisega iseseisvalt vĂ”i kaasata protsessi professionaalse partnerina ka kinnisvarabĂŒroo. Eesti elanik kaldub tihtipeale eelistama iseseisvat asjaajamist. Selle pĂ”hjusteks vĂ”ib lugeda ajakirjandustki suurelt lĂ€binud pettasaamise lood, kuid peamiseks

Maakler viib tehingu kindlalt lÀbi

Tihti vĂ”ib ajaleheveergudelt lugeda kinnisvara ostu-mĂŒĂŒgikuulutusi, kus suure tulu lootuses heidetakse kĂ”rvale vahendajad ning soovitatakse pöörduda otse kinnisvaraobjekti ostja vĂ”i omanikust mĂŒĂŒja poole. Taoline praktika lĂ€htub nĂ”ukogudeaegsest mentaliteedist, kus igasuguses vahendustegevuses nĂ€hti kurja tonti, mille eest pidi toona saama vÀÀrilise

Maksuvabastus toob investeeringud

Viimasel ajal on palju tolmu keerutatud investeeringute tulumaksust vabastamise ĂŒle. Milline on tulumaksuvabastuse mĂ”ju kinnisvaraturule? Kuna ĂŒle poole ettevĂ”tete ja asutuste pĂ”hivarasse tehtavatest investeeringutest tehakse ehitistesse ja maasse, siis on tulumaksuvabastuse rolli raske ĂŒlehinnata. Ei usu, et tĂ€na vĂ”i homme

Maksuvabastus toob investeeringuid

Viimasel ajal on palju tolmu keerutatud investeeringute tulumaksust vabastamise ĂŒle. Kas on sel ka mĂ”ju kinnisvaraturule? Kuna ĂŒle poole ettevĂ”tete ja asutuste pĂ”hivarasse tehtavatest investeeringutest tehakse ehitistesse ja maasse (ESA andmetel 1997. a. – 53,2%), siis seega on tulumaksuvabastuse rolli

Kinnisvaraturg ja intressimÀÀrad

Kui veebruaris 1999. a. Hansapank langetas kahel korral laenu baasintressi kokkuvĂ”ttes 17 protsendilt 14,75 protsendile, siis samal ajal tegelik eluasemelaenu intressimÀÀr suurenes nii eesti kroonides kui saksa markades vĂ€ljastatud laenude puhul. MĂ€rtsis langetasid baasintresse kogu panganduskolmik – Ühispank ja Optiva

Eluasememajandus vajab kiireid tegusid

Eluase kuulub inimese pĂ”hiliste vajaduste hulka, see on inimarengu ĂŒheks eelduseks. Kui enamikul ĂŒhiskonnaliikmetel on eluase, saab seda lugeda sotsiaalse stabiilsuse allikaks. Üldiselt on eluase kĂ€sitletav nagu iga tavaline kaup, mille hind sĂ”ltub turul pakkumise ja nĂ”udluse vahekorrast ning muutub

Kinnisvaraturg – killuke terviksĂŒsteemist

Viimasel ajal on ĂŒha sagenenud jutud sĂŒvenevast kriisist kinnisvaraturul, meeletutest kinnisvarahindade langusest ja massilistest kinnisvarabĂŒroode pankrotilainest. Kas asi on siis tĂ”esti nii hull? Üldiselt on kinnisvara kĂ€sitletav nagu iga tavaline kaup, mille hind sĂ”ltub turul pakkumise ja nĂ”udluse vahekorrast ning

Kinnisvaramaks loob segadust

Tuletades meelde eelmisi Riigikogu valimisi ja sellele eelnenud valimiskampaaniat, siis vist ainult ĂŒhes kĂŒsimuses olid kĂ”ik erakonnad ĂŒksmeelsed – elanikkonna maksukoormat ei kergitata. Siiski on viimasel ajal kuulda olnud, et riigieelarvesse planeeritakse tagasihoidlikku maksukoormuse kasvu (ca 0,2%) ning ka Koonderakonna

JĂ€relevaade 1998. aasta II kvartali kinnisvaraturule

1998. aasta II kvartalis sĂ”lmiti 9004 kinnis- ja vallasvara ning hoonestusĂ”iguse ostu-mĂŒĂŒgilepingut. See on vaatamata kriisidele viitavatele teguritele ja raskustele pangalaenude saamisel on 22% enam tehinguid kui aasta I kvartalis. II kvartali lepingute maksumus oli aga koguni 35% suurem (2,0

Kriis vĂ€hendab kinnisvara mĂŒĂŒki

Vaatamata kinnisvaralaenude saamise probleemidele, sĂ”lmiti tĂ€navu suvel ligi neljandiku vĂ”rra rohkem kinnis- ja vallasvaratehinguid kui aasta alguses. TĂ€navu teises kvartalis sĂ”lmiti 9004 kinnis- ja vallasvara ning hoonestusĂ”iguse ostu-mĂŒĂŒgilepingut. VĂ”rreldes tĂ€navu esimese kvartaliga suurenes tehingute maksumus kahe miljardi krooni vĂ”rra. Siiski

Kas soovid vÀrsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!