Hinnatõus ulatus augustis viie protsendini. Hinnataset kergitas energia kallinemine. Pool 5-protsendilisest hinnatõusust tuli kahe kaubagrupi, elektri ja mootorikütuste, kallinemisest. Elekter oli umbes 40% kallim kui aasta tagasi. Elektri börsihind püstitas augustis uue rekordi. Ilm ei ole taastuvatest allikatest elektri tootmist…
Augustis püsis hinnakasvu tempo juuli tasemel, aastaga kasvasid tarbijahinnad 5%. Energiahindade kasv aeglustus veidi ja jäi aastavõrdluses 17% juurde, kuid andis siiski poole kogu hinnakasvust. Elektri börsihind tegi augustis uusi rekordeid ning on püsinud kõrgel ka septembri alguses. Nafta hind…
Statistikaameti andmetel tõusis tarbijahinnaindeks augustis võrreldes juuliga 0,7% ning võrreldes eelmise aasta sama kuuga 5,0%. Mulluse augustiga võrreldes olid kaubad 3,8% ja teenused 7,3% kallimad. Statistikaameti juhtivanalüütiku Viktoria Trasanovi sõnul mõjutas tarbijahinnaindeksit eelmise aasta augustiga võrreldes enim eluasemeteenuste hinnatõus, mis…
Majanduse avatuna hoidmine on soosinud kasvu ja hoidnud elukvaliteeti. Töökohti on mitmetes valdkondades siiski kriisieelsega võrreldes oluliselt vähem. Optimistlikud tulevikuväljavaated soosivad kiiret kasvu ka lähiajal. Eesti teise kvartali 13-protsendilise majanduskasvu tõlgendamisel on oluline meenutada ka aastatagust järsku langust (7 protsenti),…
Teise kvartali 12,9-protsendine SKP kasv oli suurem kui me ootasime, kuid erilist üllatust see ei pakkunud. Tugev oli kasv ka esimese kvartali suhtes – sesoonselt ja tööpäevade arvuga suurenes SKP 4,3%. Tänavu esimesel poolaastal on Eesti majandus aastases võrdluses kasvanud…
Eesti majanduse kiire aastakasvu (12,9%) taga on madal võrdlusbaas, kuna mullu kevadel tabasid majandust koroonapiirangud. Teisest küljest oli majanduskasv väga hoogne ka kvartalivõrdluses (4,3%) ja see on erakordne, sest ka selle aasta teises kvartalis takistasid majandustegevust erinevad viirusevastased piirangud. Majanduse…
Statistikaameti andmetel kasvas majanduse käekäiku iseloomustav sisemajanduse koguprodukt (SKP) teises kvartalis võrreldes eelmise aasta sama ajaga 12,9%. Jooksevhindades moodustas SKP 7,4 miljardit eurot. Statistikaameti juhtivspetsialisti Robert Müürsepa sõnul tuleb praeguse kiire majanduskasvu puhul silmas pidada, et selle taga on peamiselt…
Statistikaameti täna avaldatud andmetel oli keskmine palk tänavu II kvartalis 7,3% suurem kui eelmisel aastal. Palgakasvu kiirenemisse panustas töötundide suurenemine ühe töötaja kohta ning palgad kasvasid eraettevõtetes kiiremini kui avalikus sektoris. Hooajalisi tegureid arvesse võttes suurenes keskmine palk eelneva kvartaliga…
Statistikaameti andmete kohaselt oli keskmine brutokuupalk teises kvartalis 1538 eurot, mis on 7,3% võrra suurem kui aasta tagasi samal ajal. Kõige kõrgemad on palgad Harju- ja Tartumaal ning info ja side, finants- ja kindlustustegevuse ning energeetika tegevusaladel. Statistikaameti analüütiku Argo…
Maailmamajandus taastub valitsuste ja keskpankade poolsete stiimulmeetmete ja vaktsineerimise toel. Kuigi tarneraskused ja tootmissisendite puudus on majanduskasvule piduriks, peaks lähemal paaril aastal tugev kasv jätkuma. Euroala majandus kasvab Swedbanki prognoosi järgi sel aastal 4,7% ja järgmisel aastal 4,3%. Oleme euroala…
Eelmisel aastal hinnakasv ja tehinguaktiivsus Pärnu maakonnas korraks aeglustusid ja analüütikud olid päris negatiivselt meelestatud. Tegelikult ei ole tööpuudus siinset turgu mõjutanud nii palju, kui kardeti. Maakonna korterihinnad on kallinenud stabiilselt 5–7% aastas, tõusu veavad ennekõike uued korterid. Kui mujal…
Lasnamäele, aadressil Varraku 14a valmib 2024. aastal vee- ja spordikeskus, mis hõlmab lisaks olümpiamõõtmetes ujulale ka vee- ja saunakeskust, universaalset pallimängudeplatsi ning majutusasutust. Rajatavale keskusele nime leidmiseks kuulutati välja avalik ideekonkurss. Lasnamäele valmivale vee- ja spordikeskusele avaliku nimekonkursi korraldamise eesmärgiks…
Hooajalised tegurid viitavad taaskordselt sügisesele ostuaktiivsuse kasvule Tänavu juulis tehti Eesti korteriturul kokku 2014 ostu-müügitehingut, mida oli 13% enam kui 2020. aasta samal perioodil. Viimati kasvas suve keskpaigas tehingute arv sarnases tempos 2015. aastal. Veel juunis tehti 2000 ja maikuus…
Keskmine tarbimiskorv kallines juulis aastaga 5 protsendi võrra. Viimati oli hindade tõus 5 protsendi juures kümme aastat tagasi, 2011. aastal, kui nafta hind oli praegusest oluliselt kõrgem, 110 dollarit barreli kohta. Energia kallinemine on kiire hinnatõusu peasüüdlane ka praegu. Rohkem…
Juulis kiirenes hinnatõus majanduse jõulise taastumise ning energiatoodete kallinemise tõttu. Tarbijahindade tõus jääb kiireks ka aasta teises pooles, kõrgaeg jääb arvatavasti sügisesse. Statistikaameti andmetel tõusid hinnad juulis eelmise kuuga võrreldes 1,1 protsenti ja aasta varasemaga võrreldes kiirenes hinnatõus juuni 3,8…
