Uudiste arhiiv

 

Kinnisvarailm ootab juba pikisilmi taeva selginemist

Kinnisvaraspetsialistide seas puudub üksmeel, milliseks kujuneb algava kevadhooaja kinnisvarailm – selle väljendamiseks kasutatakse sõnu “emotsionaalne” ja “stabiilne”, konkreetse prognoosiga ei söanda keegi välja tulla. Ka esimese kvartali müüginumbrid ulatusid kinnisvarafirmadel seinast seina. Oli neid, kelle läbimüük jäi oodatust väiksemaks ja

Toompark: vara võiks osta krooni eest

Kinnisvara asjatundja Tõnu Toomparki sõnul on äkiliste hinnatõusude aeg ümber saanud, ent kinnisvara võiks osta ikkagi enne, kui maksevahendiks on euro. Toompark arvab, et iseenesest on euro abivahend, mis aitab kaasa majanduse elavdamisele ning mingit negatiivset mõju kinnisvaraturu arengutele sel olla ei

Tallinn-Tartu-Pärnu: olukord on hea, kuid mitte lootusetu

Tallinna korteriomandite turg on vaikselt elu sisse saamas. Tartu turg seisab paigal ja Pärnu graafikud on hüplikud nagu sellele linnale tavapärane. Iga järgnev tõus ei tähenda kümnetesse või sadadesse protsentidesse küündivat uut buumi. Iga järgnev langus ei pea olema kivina

Kinnisvaraanalüütik: arendajate mõtlemine on muutumas

Kinnisvaraarendajate mõtlemine on pärast majanduskriisi, mille ajal pangad ei andnud raha ega olnud ka kliente, muutumas, sest muidu pole neil šanssi ellu jääda, arvab kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark. “Ma loodan südamest, et kvaliteet paraneb sedavõrd, et turule ei tule absurdsed projektid,

VIDEO: KV.EE indeksil uus põhi

Toompark: arendajate mõtteviis on muutumas

Kinnisvaraanalüütiku Tõnu Toomparki sõnul sunnib klientide nõudlikkus kinnisvaraarendajaid mõtteviisi muutma, et ellu jääda. “Vaestel kinnisvaraarendajatel polnud ju 2009. aastal muud teha kui mõelda, sest vaba raha ja kliente polnud. Loodan südamest, et kvaliteet paraneb ning turule ei tule selliseid absurdseid projekte,

KV.EE indeksil uus põhi

Elamispindade pakkumishindu kajastav KV.EE indeks on teinud uue põhja ja jõudnud 63 punkti tasemele. Aastane indeksi langus on 16%, kuid viimase poole aasta langus kõigest napp 2%. Absoluuthindades kukkus aastatagune elamispinna pakkumise ruutmeetri keskmine hind 15430 krooni mulluseks oktoobriks 13

VIDEO: Kiire hinnatõusootused on asjatud

Kiire hinnatõusootused on asjatud

Elamispindade pakkumishindu kajastav KV.EE indeks on püsima jäänud 63,6 punkti tasemel. Aastane pakkumishindade langus on 17%. Võrreldes hindade tipuga 2007. a. aprillis on hinnalanguseks 41%. Absoluuthinnas on portaali KV.EE keskmise elamispinna pakkumishind tänase seisuga 13 100 krooni. Aasta tagasi oli

Toompark: Swedbank ei aja kinnisvaraostjale puru silma

Eile teatas Swedbank, et kodu soetamiseks on väga soodne aeg. Kinnisvarakonsultant Tõnu Toompark ütleb, et pangal on täiesti õigus. “Väited selle kohta, et täna on kinnisvara osta soodne, on täiesti tõesed. Elamispinda ostetakse enamasti palga eest,” lausus Toompark kommentaariks Delfile.

VIDEO: Hinnalanguse peatumine annab turvatunde

Hinnalanguse peatumine annab turvatunde

Elamispindade pakkumishindu kajastav KV.EE indeks on jäänud stabiilselt püsima 63…64 punkti vahemikku. Tänase seisuga näitab indeks 63,8 punkti taset. See on aastatagusest 19% võrra madalamal. Võrreldes indeksit selle tipuga 2007. a. aprillis on languseks koguni 41%. Absotluuthindades on portaali KV.EE

Statistika: kinnisvaratehingud objekti liigiti

Eestis tehti 2009. aastal maa-ameti andmetel kokku pea 40 000 kinnisvaratehingut. Tehingutest suurima osa moodustavad korteriomandina eluruumid, millega tehti tehinguid 15 000. Proportsionaalselt järgmise osa tehingutest moodustab hoonestamata maaga tehtavad tehingud. Hoonestamata maa tehinguid tehti 2009. aastal 7800, millele lisandub

Statistika: kinnisvaratehingute väärtus tipust neli korda kukkunud

2009. aasta jooksul sõlmiti Eestis statistikaameti andmetel 26 550 kinnisvara ostu-müügilepingut. Aastaseks tehingute arvu languseks teeb see 23%. Tehingute arvu languse taustal tuleb mainida, et aasta esimeste kvartalite jõuline tehingute arvu langus võrreldes aastataguse ajaga pöördus aasta viimases kvartalis 13%

Statistika: kinnisvaratehingud ostjate ja müüjate alusel

Suurima osa kinnisvaratehingute osapoolteks on nii ostja, kui müüja poole pealt maa-ameti andmetel eraisikud. Kinnisvaramüüjatest on eraisikud 51%, kuid nende müügitehingute väärtus moodustab kogu tehingute väärtusest 38%. Eraõiguslikest juriidilistest isikutest müüjatega tehinguid on kogu tehingute arvust 34%, kuid tehingute väärtusest