Uudiste arhiiv

 

Kinnisvarahindaja lähtub konfidentsiaalsuse nõudest

Äripäevas ilmunud artiklite (vt – Pangasaladus ei ole kaitstud, Raha tõmbub rahaga ehk kinnisvaraäri pangaga)põhjal jääb eksitav mulje, et just kinnisvarahindajate kaudu võib kliendi konfidentsiaalne info sattuda kolmandate isikute kätte. Nimetatud käsitlus jääb ühekülgseks, kuna reeglina ei oma kinnisvarahindaja infot

Kinnisvarahindaja lähtub konfidentsiaalsuse nõudest

Kommentaar Äripäeva artiklitele 02.09 Raha tõmbub rahaga ehk kinnisvaraäri pangaga ja 01.09 Pangasaladus ei ole kaitstud. Äripäevas ilmunud artiklite põhjal jääb eksitav mulje, et just kinnisvarahindajate kaudu võib kliendi konfitentsiaalne info sattuda kolmandate isikute kätte. Nimetatud käsitlus jääb ühekülgseks, kuna

Kinnisvarakalender: august 2003

Kuuteemad: – Keila-Joa suvilatekompleksi müük venib;– Neitsitorni müük peatati;– Saku Suurhall pankrotiohus;– Ülemiste kaubanduskeskus sai nurgakivi. Muud teemad: 01/08 ERI Kinnisvara prognoosib kaubanduskeskuste vahel tugevneva konkurentsivõitluse algust.05/08 Tallinna linn andis ülikoolile Audentes rendile Tondi tänava kasarmud Vastutasuks peab kool need

Eluasemelaene väljastati mullusest 60% enam

2003. a. I kvartalis väljastati eluasemelaene 1185 miljonit krooni. See viis esmakordselt eluasemelaenude jäägi üle 10 miljardi krooni piiri. 2002. aasta lõpus ja 2003. aasta alguses ootasin pangad Eesti laenuturgult ligi 20 protsendilist laienemist. Täna tuleb tõdeda, et eluasemelaene väljastati

Hea omanik hoomab kliendi soove

Äripaev

Büroopindade turg on faasis, kus pakutava pinna suur hulk nõuab maakleritelt märkimisväärset professionaalsust, et õige üürileandja leiaks õige üürilevõtja ja et nende vahel saaks tekkida pikaajaline äriline suhe. Professionaalsus tähendab maaklerite jaoks selles kontekstis klientide (üürileandja ja üürilevõtja) vajaduste hoomamist

Eluasemelaenude turg kasvab üle ootuste

2003. aasta eluasemelaenude turg on arenenud eelmise aasta lõpul prognoositust märgatavalt kiiremini. Kiiresti tõusevad laenumahud toovad silmapiirile ka esimesed ohumärgid. Viimaseid ei tasu ületähtsustada, kuid samas ei tohi neid ka hetkekski tähelepanu alt kõrvale jätta. 2002. aasta lõpus ja 2003.

Eluasemelaene väljastati mullusest 60% enam

2003. a. I kvartalis väljastati eluasemelaene 1185 miljonit krooni. See viis esmakordselt eluasemelaenude jäägi üle 10 miljardi krooni piiri. 2002. aasta lõpus ja 2003. aasta alguses ootasin pangad Eesti laenuturgult ligi 20 protsendilist laienemist. Täna tuleb tõdeda, et eluasemelaene väljastati

Eestlasi haaranud laenuhullus

Käesolea aasta esimeses kvartalis väljastati eluasemelaene 1,185 miljonit krooni, mis viis esmakordselt eluasemelaenude jäägi üle 10 miljardi krooni piiri. Eelmise aasta lõpus ja selle aasta alguses ootasid pangad Eesti laenuturust ligi 20/protsendilist laienemist. Täna tuleb tõdeda, et eluasemelaene väljastati käesoleva

Kinnisvarakalender: juuni 2003

Kuuteemad: – Sakala keskuse müük;– probleemid Restori linnamüüri äärde ehitatavate ridaelamutega;– muudatused eluasemelaenude tulumaksuvabastuses. Muud teemad: 02/06 Kommertspankade pikaajalisete laenude baasintressiks kujunenud 6 kuu Euribor langes uuele ajaloo madalaimale tasemele 2,2 protsendini.10/06 Tallinna linnavalitsus algatas 30 hektari suuruse Kopli liinide

Hansapank: eluasemelaenud kasvavad endiselt

Hansapanga erakliendi finantseerimise arendusjuht Kersti Arro ütles, et eluasemelaenude arv ja maht kasvab endiselt. “Saame kinnitada, et eluasemelaenude väljastamisel kasvab nii summaline kui tükiline maht,” lausus Arro. Võrreldes selle aasta viie esimese kuu tulemusi mulluse viie kuu tulemusega, näitab Hansapanga

Kinnisvaraturul on krahh või kriis igapäevane hirm

Kinnisvaraspetsialistide järjekordsed hinnatõusuprognoosid ning samal ajal üha suurenev jooksevkonto puudujääk annavad taas põhjust tõstatada teema kriisist ja/või krahhist kinnisvaraturul. Esmalt definitsioonid: kriis on sujuva majanduselu järsk kokkuvarisemine ja surutisaja algus. Krahhi selgitus seevastu on häving, äpardumine, pankrotistumine. Kas tõesti on

Krahh kinnisvaraturul – igapäevane hirm

Kinnisvaraspetsialistide järjekordsed hinnatõusuprognoosid ning samal ajal üha suurenev jooksevkonto puudujääk annavad taas põhjust tõstatada teema kriisist ja/või krahhist kinnisvaraturul. Esmalt definitsioonid. Võõrsõnastik ütleb, et kriis on sujuva majanduselu järsk kokkuvarisemine ja surutisaja algus. Krahhi selgitus seevastu on häving, äpardumine, pankrotistumine.

Analüütik: täna kinnisvaraturul veel otsest kriisiohtu pole

Täna kinnisvaraturul otsest kriisiohtu ei ole, kinnitab ERI Kinnisvara analüütik Tõnu Toompark. “Täna ei ole näha ohtu, et kinnisvaraarendajad peaksid miski üksteise järel pankrotistuma. Samuti ei ole näha põhjusi, miks peaks tabama krahh elukondliku kinnisvaraturu sektorit,” kirjutab Toompark homses Äripäevas.

Tõnu Toompark: suurim oht on liigoptimistlik laenuvõtmine

Kinnisvaraturu jaoks peitub suurim oht liigoptimistlikus laenuvõtmises, hoiatab ERI Kinnisvara analüütik Tõnu Toompark. “Tänased laenuintressid löövad iganädalaselt kõigi aegade madalamaid rekordeid. Juba on Eesti Pank hoiatavalt näppu viibutanud ning hoiatanud paratamatu intressitõusu eest. Intressitõus võib igakuist laenumakset märgatavalt suuremaks muuta

Eluasemelaenud suunavad kinnisvaraturgu

2002. aastal suurenes võrreldes eelmise aastaga eluasemelaenude käive 71% (4710 mln. kr.), laenude jääk kasvas samal ajal 53% (9282 mln. kr.). Vaatamata ülekuumenemisele viitavatele hoiatustele ja kasvuprognooside kahandamisele väljastati 2003. a. I kvartalis siiski mullusest 62% enam eluasemelaene (1185 mln.

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!