Uudiste arhiiv

 

Riigikohtu praktika: Remondiraha tagasin├Áudmine

Glikman Alvin & Partnerid

Kohtuasjas nr 3-2-1-12-15 pidi Riigikohus lahendama k├╝simuse, kas ├╝ks korteriomanik saab n├Áuda tagasi korteriomanike poolt valitsejale tasutud remondiraha, kui valitsejaga s├Álmitud k├Ąsundusleping on ├╝les ├Âeldud. Korteriomanikud ei olnud korteri├╝histut moodustanud, vaid maksid remondiraha korteriomanike ├╝ldkoosoleku otsusega nimetatud valitsejale. ├ťhel hetkel

Riigikohtu praktika: ├ťhelt k├╝ttes├╝steemilt teisele ├╝lemineku otsustamine

Glikman Alvin & Partnerid - Baltic Legal Solutions

Kohtuasjas nr 3-2-1-31-15 oli Riigikohtul vaja kujundada seisukoht k├╝simuses, kas ├╝helt k├╝ttes├╝steemilt teisele ├╝lemineku saavad korteriomanikud otsustada h├Ą├Ąlteenamusega v├Ái on selleks vaja k├Áigi korteriomanike n├Áusolekut. Riigikohus leidis, et elektrik├╝ttelt kaugk├╝ttele ├╝lemineku puhul ei ole vaja k├Áigi korteriomanike n├Áusolekut, vaid selle

Riigikohtu praktika: Tehnorajatise talumise eest tasu maksmine

Glikman Alvin & Partnerid - Baltic Legal Solutions

Kohtuasjas nr 3-2-1-87-14 pidi Riigikohus andma hinnangu sellele, kas maa omanikul on ├Áigus n├Áuda tema kinnistul asuva tehnorajatise talumise eest (k├Ąesoleval juhul Elering AS-lt) sh n├Áuda aastatasu ning maamaksu ja hoolduskulude h├╝vitamist. Nimetatud asjas oli isikule 2012. a eest tasu

Riigikohtu praktika: Kortermaja k├╝ttes├╝steemi muudatused ja kortermajja ukseavade tegemine

Glikman Alvin & Partnerid - Baltic Legal Solutions

Kohtuasjas nr 3-2-1-155-14 pidi Riigikohus lahendama j├Ąrgmised k├╝simused: kas korteri├╝histu ja korteriomanikud saavad n├Áuda elamu projektij├Ąrgse k├╝ttes├╝steemi taastamist; kas korteriomanikel on ├Áigus teha oma korterisse ukseava ilma teiste kaasomanike n├Áusolekuta. Riigikohus selgitas, et esimese asjana tuleb alati vaadata, kas vastava

Riigikohtu praktika: Pirita TOP detailplaneeringust

Glikman Alvin & Partnerid - Baltic Legal Solutions

Kohtuasjas nr 3-3-1-71-14 lahendas Riigikohus MT├ť Pirita Selts kaebust nn Pirita TOP detailplaneeringu t├╝histamiseks. Kaebuse p├Áhiliseks v├Ąiteks oli elanike elukeskkonna oluline muutus (privaatsus ei ole enam tagatud, suureneb transpordikoormus ja m├╝ra jms) ning see, et kohalik omavalitsus ei ole seda

Riigikohtu praktika: Muinsuskaitseameti p├Ądevus muinsuskaitse eritingimuste andmisel

Muinsuskaitseamet j├Ąttis P├Ąrnus Lai tn 10 asuva kinnistu hoonestamise muinsuskaitse eritingimused soovitud kujul koosk├Álastamata ja esitas oma tingimused kinnistu hoonestamisele. Riigikohtul tuli kohtuasjas 3-3-1-82-14 vastata k├╝simusele, kas Muinsuskaitseameti mitten├Áustumine 70 meetri k├Árguse hooneosa rajamisega ja hoonele 30-meetrise k├Árguspiirangu seadmine oli

Riigikohtu praktika: Ehituse t├Â├Âv├Átulepingu j├Ąrgne tasu

Kohtuasjas 3-2-1-145-14 pidi Riigikohus lahendama k├╝simuse, kas hageja n├Áue t├Â├Âde eest tasu saamiseks oli p├Áhjendatud. Nimelt telliti t├Â├Âv├Átulepinguga ehitise juurdeehitus- ja renoveerimist├Âid ning nende eest tuli tasuda kolmes osas. Tellija j├Ąttis t├Â├Âde eest osaliselt maksmata ning esitas t├Â├Âv├Átulepingu ├╝les├╝tlemise teate,

Riigikohtu praktika: Kulutuste h├╝vitamine olukorras, kus kinnisasja omandamise eelleping on t├╝hine

Kohtuasjas nr 3-2-1-168-14 pidi Riigikohus vastama k├╝simusele, kas isikule tuleb h├╝vitada kulutused, mis on tehtud kinnisasja omandamise eellepingu alusel juhul, kui m├╝├╝gileping j├Ą├Ąb s├Álmimata. Isik, kellele lubati eellepinguga maat├╝kk m├╝├╝a, tegi enne maa omandamist kulutusi, sh tasus elektriv├Árguga liitumise eest,

Riigikohtu praktika: H├╝poteegi kehtivus kui kinnisasja omandamise leping on t├╝hine

Kohtuasjas nr 3-2-1-147-14 asjas oli k├╝simuse all olukord, kus varasemalt oli tuvastatud, et kinnisasja omandamise tehing oli t├╝hine kuid samas oli kinnistule seatud h├╝poteek. Anal├╝├╝siti, kas selline h├╝poteek kehtib. H├╝poteegi omandaja omandas h├╝poteegi teadmata, et kinnisasja omandi ├╝le k├Ąib kohtus

Maksurisk seoses korteris asuva ├Ąripinnaga

Rahandusministeerium on avaldanud kahetsusv├Ą├Ąrse seisukoha, mille kohaselt osadelt ├Ąripindadelt pole sisendk├Ąibemaksu mahaarvamine ├Áigustatud. Tavap├Ąrane on olukord, kus ettev├Átja on ├Ąripindade rentnik, mitte omanik. Tavap├Ąratu ei ole ka olukord, kus renditavad pinnad asuvad kortermajas. Seejuures tekib vaevalt kellelgi kahtlus, kas ├Ąripindade

Riigikohtu praktika: avalike teede v├Ąljaehitamise kulude h├╝vitamine

Kohtuasjas nr 3-3-1-73-14 n├Áudis isik kohalikult omavalitsuselt detailplaneeringuga ette n├Ąhtud teede ja t├Ąnavavalgustuse kohaliku omavalitsuse poolt ├╝lev├Átmist ning ehitamise kulude h├╝vitamist ehitusseaduse ┬ž 13 alusel olukorras, kus isikul ei olnud vallaga kokkulepet teede v├Ąljaehitamise ja finantseerimise osas. Isik t├Álgendas maavanema

Riigikohtu praktika: kinnisasja ostuees├Áiguse teate sisu

Kohtuasjas nr 3-2-1-142-14 k├Ąsitles Riigikohus k├╝simust, millisest hetkest hakkab kulgema ostuees├Áiguse teostamise t├Ąhtaeg ja milline peab olema ostuees├Áiguse teate sisu. Seadus ├╝tleb, et kinnisasjade puhul v├Áib ostuees├Áigust teostada kahe kuu jooksul p├Ąrast seaduse n├Áuetele vastava teate saamist, kui seaduses v├Ái

Riigikohtu praktika: ├ť├╝rpinna parenduste h├╝vitamine ├╝├╝rnikule

Riigikohus lahendas kohtuasjas nr 3-2-1-118-14 vaidlust k├╝simuses, kas ├╝├╝rileandja peab h├╝vitama ├╝├╝rnikule ├╝├╝ritud ruumide parendamise ja muutmisega seotud kulutused olukorras, kus parenduste tegemiseks puudus ├╝├╝rnikul ├╝├╝rileandja kirjalik koosk├Álastus ja n├Áusolek. Samas ├╝├╝rileandja esindaja oli parendust├Â├Âdest teadlik ja andis juhiseid konkreetsete

Riigikohtu praktika: kortermaja majandamise kulude kandmine

Tsiviilasjas nr 3-2-1-61-14 selgitas kohus, millised kulutusi on v├Áimalik teha korteriomanike kokkuleppel ja milliseid kulutusi tuleb lugeda majandamiskuludeks. Lisaks selgitas kohus, kas korteriomanikul on ├Áigus j├Ątta tasumata k├╝ttearved aja eest, mil ta ei saanud oma korterit remondi t├Áttu kasutada ning

Riigikohtu praktika: Kas elektrialajaam on ehitise oluline osa

Tsiviilasjas nr 3-2-1-86-14 pidi kohus lahendama k├╝simuse, kas alajaam on vallasasi v├Ái kinnisasja oluline osa ning seega ka kinnisasja ja hoonestus├Áiguse oluline osa. Kinnisasja omanik leidis, et kuna alajaam asub temale kuuluval maal, kuulub ka sellel asuv alajaam tema omandisse.

Kas soovid v├Ąrsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!