Uudiste arhiiv

 

Virumaa Korteriühistute Foorumil arutleti uue seaduse üle ja räägiti renoveerimisest

Virumaa korteriühistud kogunesid jaanuari lõpus foorumile “Mida toob aasta 2014 Virumaa korteriühistule?”, et vaadata mida toob korteriühistutele alanud aasta, kuulata õpetlikke renoveerimiskogemusi ning arutleda küttehinna üle. Foorumil andis korteriomandi- ja ühistuseaduse menetlemise hetkeseisust paramendis ülevaate eelnõu juhtivkomisjoni, õiguskomisjoni esimees, Riigikogu

Menetlusse võeti planeerimisseaduse eelnõu

Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse 11 eelnõu. Valitsuse 13. jaanuaril algatatud planeerimisseaduse eelnõuga (571 SE) kehtestatakse uus planeerimisseadus, mis on osa planeerimis- ja ehitusõiguse kodifitseerimisest. Eelnõu korrastab planeerimise valdkonda puudutavat õigust. Planeeringud ja nende menetlused on eristatud liikide kaupa. Lisaks

Tulevikus võib uue maja ehitusõiguse saada ka detailplaneeringut koostamata

Valitsus kiitis tänasel istungil heaks justiitsministeeriumis ette valmistatud planeerimisseaduse uue tervikteksti, mis muudab detailplaneeringute koostamise lihtsamaks ja seab planeeringu kooskõlastajatele selged ajaraamid. Koos planeerimisseadusega saadeti Riigikogule arutamiseks ka ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse eelnõu. Ehituse ja planeerimise valdkond on viimasel

Menetlusse võeti ehitusseadustiku eelnõu

Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse kuus eelnõu. Valitsuse 9. detsembril algatatud karistusseadustiku ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (554 SE). Karistusseadustiku revisjoni käigus vaadati läbi karistusõiguse kaks valdkonda, nimelt kuriteo- ja väärteoõigus ning väärteoõiguse piiritlemine haldusõigusest, täpsemalt haldussunnist.

Uus Maa alustas arhitekt Burmani projekteeritud villas korterite müüki

Uus Maa Kinnisvarabüroo alustas koostöös Perton Ehitusega Tallinnas Kadrioru piiril asuva legendaarsete arhitektide Artur Perna ja Karl Burmani poolt projekteeritud viie korteriga juugendvilla müüki. „Aastaid nukralt tühjana seisnud majas käivad rekonstrueerimistööd. Hoones on vaatamata ajatuultele säilinud palju ajaloolist ja algupärast

Eestist saab maailma suurim korteriühisturiik

Eestis elab täna ligikaudu 30% elanikkonnast korteriühistutes. Lähtuvalt planeeritavatest seadusemuudatustest moodustatakse lähiaastatel kõigis korterelamutes ühistud, mille järgselt elab ligikaudu 70 % elanikkonnast korteriühistutes. Sellise ühistuelanikkonna arvuga on Eesti maailma suurim korteriühisturiik. “Eestis on ühistuliikumine heas seisus – meie korteriühistud on

Kuhu liigub Eesti Kinnisvaraturg? 2. osa

2. osa: Omanikud vs üürnikud! Juba tasapisi unustusehõlma vajuva kinnisvarakriisi üks tulemus oli see, et paljud jäid ilma oma kodu omaniku staatusest ning veelgi enamad mõistsid teravalt, et kodu omamisega kaasnevad lisaks rõõmudele ka kohustused. Paljudel ei ole võimalik olla

Kohus tunnistas maamaksuseaduse osaliselt põhiseadusevastaseks

Tallinna Halduskohus tunnistas täna maamaksuseaduse § 11 lg 3 põhiseadusega vastuolus olevaks osas, milles see piirab maamaksuseaduse § 11 lõikes 1 sätestatud maksusoodustuse kohaldamist selliselt, et kaasomandis oleva elamumaa kaasomanikud on maamaksu tasumisest vabastatud elamumaa osas linnas kokku 0,15 ha

Eesti Korteriühistute Liit: uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus vajaks praktikast tulenevaid täiendusi ja muudatusi

Eesti Korteriühistute Liidu (EKÜL) juhatuse liikme ja õigusosakonna juhataja Urmas Mardi sõnul läbis uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus küll Riigikogus esimese lugemise, ent vajaks siiski praktikast tulenevaid täiendusi. Mardi sõnul on mõistagi tervitatav, kui enamus korteriomandit käsitlevaid sätteid koondatakse ühte seadusse

Margus Hanson: Korteriomandi ja korteriühistuga seotu saab palju selgemaks

Täna parlamendis toimunud korteriomandi- ja korteriühistuseaduse esimesel lugemisel märkis Riigikogus korteriühistute toetusrühma juhtiv Margus Hanson (Reformierakond), et seaduse vastuvõtmine muudab ühistute tegevuse lihtsamaks ning ka korteriomanikud ei pea edaspidi otsima oma õigust erinevatest seadustest ja kohtulahenditest. Riigikogu liige juhtis tähelepanu

Riigikogus läbis esimese lugemise ligi miljonit inimest puudutav uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus

Justiitsminister Hanno Pevkur tutvustas Riigikogule seaduseelnõu, millega koondatakse enamus korteriomandit käsitlevaid sätteid ühte seadusse ja tagatakse selgus korteriomandite valitsemises. Justiitsministeeriumis välja töötatud korteriomandi- ja korteriühistuseaduse eelnõu hõlmab nii praegu mitmes seaduses vastuoluliselt reguleeritud küsimusi kui ka kohtupraktikas kujunenud seisukohti. Justiitsminister

Laupäeval toimub Tartu korteriühistute sügiskonverents

Laupäeval, 5. oktoobril kell 10 avab Tartu linnapea Urmas Kruuse Dorpati konverentsikeskuses Tartu korteriühistute sügiskonverentsi, kus osaleb 125 ühistu esindajat. “Konverentsil leiavad käsitlemist kaks väga olulist teemaderingi, mis lõpptulemusena võimaldavad tõhusamalt kavandada elamu energiasäästlikuks renoveerimist ja seeläbi korteriomanike kulude vähendamist

Korteriühistu viivisenõue

Alates 27. märtsist 1999. a kehtib korteriühistuseaduse (edaspidi KÜS) § 7 lõige 4, mis sätestab majandamiskulude maksmisega viivitamise korral viivise arvestamise õiguse ja kehtestab korteriühistu juhatuse õiguse nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07% maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva

Menetlusse võeti eelnõu omandireformi aluste seaduse muutmiseks

Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse neli eelnõu. Valitsuse 16. septembril algatatud Eesti Vabariigi omandireformi aluste seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (480 SE) tunnistatakse kehtetuks seaduse sätted, mille alusel asutati tänaseks oma otstarbe ammendanud õigustatud subjektide ning

Pangad võiksid rohkem laenata

Finantsinspektsiooni juht Raul Malmsten ütles teisipäeval riigikogu ees inspektsiooni ­2012. aasta aruannet tutvustades, et pankadel praegu raha on ja teoreetiliselt võiks nad agressiivsemalt müüa, kuid õnneks märke uuest laenubuumist pole. Malmsteni kinnitusel on Eesti pangandus­turgu mõjutanud enim jätkuv mõõdukas majanduskasv