Uudiste arhiiv

 

Uus elamispindade turuülevaade: kas korteriturul on liiga palju tehinguid?

Valminud on värske elamispindade turuülevaade “Kas korteriturul on liiga palju tehinguid?”. Põhjalik ülevaade uurib, kas elamispindade turu kümnetesse protsentidesse ulatuvad tehingute arvu kasv ja hinnatõus on ohumärk või asjade normaalne rahulik areng. Ülevaate eesmärk on anda elamispindade arendajatele ja finantseerijatele

Aastaga kahanenud intressitulud vähendasid pankade kasumit

Kodumaise reaalsektori laenu- ja liisinguportfelli aastakasv jõudis märtsis 2,8%ni. Ärilaenude portfell on kasvanud kiiremini. Märtsi lõpus oli Eesti ettevõtetele väljastatud laenude ja liisingu maht 7,1% suurem kui 2012. aastal samal ajal. Kuu jooksul kasvas ettevõtete ja majapidamiste laenu- ja liisinguportfell

MTA kontrollis esimeses kvartalis ehitusettevõtteid 566 korral

Maksu- ja tolliameti revidendid kontrollisid selle aasta esimese kolme kuuga ehitusettevõtteid 566 korral, kontrollide tulemusel korrigeeriti maksukohustusi ligi 2 miljoni euro võrra. Ehitusettevõtete juhtidele, kes oma äriühingud maksuvõlgadega maha on jätnud, väljastas maksu- ja tolliamet kolm vastutusotsust. Nende menetluste raames

Korteriühistud: kakssada miljonit eurot on renoveerimistoetustena tarvis, et majad korda teha

Eesti Korteriühistute Liidu (EKÜL) eestvedamisel peeti täna VII Balti elamumajanduse konverentsi “Arengusuunad ja innovatsioon Balti riigi elamusektoris” Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liikme Urmas Mardi sõnul on energiasääst tänase Euroopa üks kõige olulisemaid prioriteete ja seetõttu konverentsil väga teravalt luubi all, seepärast

Eesti elanike laenukoormus on 162% netosissetulekutest

2012. aasta näitas kiiret elamispindade tehingute arvu kasvu. Neid tegid ostjad ja müüjad möödunud 2012. aastal 26 800. Tehingute arv kasvas aasta varasemaga võrreldes 15%, mida võib üldist majanduskeskkonda arvestades pidada väga tugevaks tõusuks. Eriti aktiveerus korteriturg. Elamispindade tehingute käive jõudis

KV.EE: Eestis elamispindade keskmine pakkumishind on 808 €/m²

Portaali KV.EE andmetel on Eesti elamispindade keskmine pakkumishind 808 €/m², mis on aastatagusest 0,3% kõrgemal. Suuremates tõmbekeskustes Tallinnas-Tartus hinnatase selgelt kerkib. Üheksas Eesti maakonnas viieteistkümnest on aga pakkumishinnad sellele vaatamata aastatagusest ajast madalamal. Kui Eesti keskmine elamispindade pakkumishind portaalis KV.EE

Balti elamumajanduse konverentsil Tallinnas arutatakse Euroopa eluasemepoliitikat: taskukohane eluase kõigile

Eesti Korteriühistute Liidu (EKÜL) eestvedamisel toimuvab sel reedel, 19. aprillil hotellis Euroopa VII Balti elamumajanduse konverents “Arengusuunad ja innovatsioon Balti riigi elamusektoris”. Eesti eluasemevaldkonna arengutest annab ülevaate majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts, elamusektori olukorras Baltikumis teevad ülevaate Läti ja Leedu

Valminud on Eesti põhikaardi 2013. aasta versioon

Maa-ameti eestvõttel on valminud Eesti põhikaardi 2013. aasta versioon, mille peamiseks uuenduseks on ühtlase kvaliteediga reljeefiandmestik. Kaart on loodud Eesti Topograafia Andmekogu (ETAK) väljavõttest 31. jaanuari seisuga. Lisaks aasta jooksul ETAK andmebaasis toimunud ruumiobjektide muudatustele kujutatakse kaardil esmakordselt kogu Eestimaa ulatuses aerolaserskaneerimise (LIDAR) algandmetest loodud samakõrgusjooni ja iseloomulikke

Uus kinnisvaraülevaade: kas korteriturul on liiga palju tehinguid?

Valminud on värske elamispindade turuülevaade “Kas korteriturul on liiga palju tehinguid?”. Põhjalik ülevaade uurib, kas elamispindade turu kümnetesse protsentidesse ulatuvad tehingute arvu kasv ja hinnatõus on ohumärk või asjade normaalne rahulik areng. Ülevaate eesmärk on anda elamispindade arendajatele ja finantseerijatele

Riigi Kinnisvara ASi nõukogu kiitis heaks ettevõtte 2012. majandusaasta aruande

Ettevõtte möödunud aasta tulemusi kommenteerides tõstis nõukogu esimees Arto Aas esile mahuka CO₂ projekti eduka realiseerimise. „Ligi 500 hoone energiatõhususe tõstmine väga lühikese aja jooksul oli Riigi Kinnisvara ASile suureks väljakutseks,“ ütles Aas. „Üha kallineva energiaressursi valguses on hoonete soojustamine

1Partner Kinnisvara: Olemasolev kinnisvara pakub investorile uusarendusest paremat tootlust

Parimat tootlust otsivad investorid peavad kõrgete ehitushindade tõttu heitma pilgud arendussektorist pigem olemasolevate büroohoonete pakkumiste suunas, analüüsib kinnisvarainvesteeringute turgu 1Partner Kommertskinnisvara juhtiv partner Tanel Tarum. „Ehitushinnad on viimase 2-3-4 aastaga kasvanud märksa kiiremini, kui büroopindade üürihinnad. Seetõttu pole uute büroohoonete

Swedbank: käesoleval aastal kasvab Eesti majandus 3,3%

Meie eelduste kohaselt võtab Euroopa majanduse elavnemine ja üleilmse kasvu kiirenemine veel aega, mistõttu ootame käesoleval aastal ekspordi reaalkasvu aeglustumist. Prognoosi järgi kasvab Eesti SKP peamiselt sisenõudluse toel sellel aastal 3,3% ja kiireneb välisnõudluse paranedes 2014. aastal 4,2%ni.  Eesti kaubanduspartnerite

Maamaksutõus vähendab elamispindade kättesaadavust

Kodukulude alandamise ja maamaksuvabastuse teemade käsitlusest on kahetsusväärsel kombel kõrvale jäänud maamaksu ja üürikorterite kurb seos. Maamaksuvabastus on ettenähtud ainult omanike kodualuse maa osas. Seega jääb maamaksuvabastusest kõrvale elamispind, mis ei ole omaniku enda koduks – näiteks väljaüüritud eluruum. Võlaõigusseaduse

AS Merko Ehitus pikaajalised finantseesmärgid kuni aastani 2018

08. aprillil 2013 toimunud koosolekul vaatasid AS Merko Ehitus juhatus ja nõukogu üle ettevõtte strateegilised arengusuunad ja kinnitasid pikaajalised finantseesmärgid kuni aastani 2018. Nõukogu tõdes, et 2010. aastal seatud finantseesmärgid väljastpoolt Eestit teenitavate tulude osakaalu ja omakapitali tootluse osas on

Merko Ehituse nõukogu kiitis heaks dividendide maksmise ettepaneku ja finantseesmärgid aastani 2018

Merko Ehituse nõukogu kiitis heaks 2012. aasta majandusaasta aruande koos kasumi jaotamise ettepanekuga: maksta aktsionäridele dividendidena välja 5,31 miljonit eurot ehk 0,30 eurot aktsia kohta. Ettevõtte 2013–2018 finantseesmärgid näevad ette perioodi keskmist omakapitali tootlust 10% ning senisest kõrgemat dividendimäära. ASi