Uudiste arhiiv

 

Statistikaamet: SKP kiirhinnang: majandus langes neljandas kvartalis 3%

Statistikaamet

Statistikaameti esialgse hinnangu põhjal jätkus 2023. aasta neljandas kvartalis sisemajanduse koguprodukti (SKP) langus. Võrreldes 2022. aasta neljanda kvartaliga vähenes SKP ligikaudu 3%. Statistikaameti rahvamajanduse arvepidamise tiimijuhi Robert Müürsepa sõnul on eelmiste kvartalitega võrreldes majanduslangus veidi aeglustunud. „Võrreldes 2023. aasta kolmanda

Nordecon: Lepingu sõlmimine ehitustööde teostamiseks Kaitseväe keskpolügoonil

Nordecon

AS Nordecon kontserni ettevõte Tariston AS ja Riigi kaitseinvesteeringute keskus sõlmisid töövõtulepingu soomusmanööver laskevälja ja teede ehituseks Kaitseväe keskpolügoonil Harjumaal. Lepingu maksumus on 5,45 miljonit eurot, millele lisandub käibemaks. Tööde ehitusperiood on kaksteist kuud. Nordeconi kontsern (www.nordecon.com) hõlmab ettevõtteid, mis

Eesti Pank: intressilangetusest on veel vara rääkida

Euroopa Keskpanga nõukogu seekordsel kohtumisel otsustasime jätta keskpanga intressimäärad samale tasemele. See oli ilmselt kõigile keskpanga tegevust lähemalt jälgijatele ootuspärane ja sama on mõistlik eeldada veel mitmelt järgmiselt rahapoliitika istungilt. Hinnatõusutempo on euroalal terve eelmise aasta jooksul jõudsasti aeglustunud ja

Eesti Pank: Eesti Pank muudab pankade jaoks reegleid uute eluasemelaenude väljastamisel

Aprillis muudab Eesti Pank nõudeid selle kohta, kuidas peab kommertspank arvutama maksimaalset laenuvõimekust, kui taotleja soovib uut eluasemelaenu. Arvutuse valemi muutus tähendab, et praeguste kõrgete intressimäärade olukorras on laenu sooviva inimese maksimaalne laenuvõimekus sama suur kui enne Euroopa Keskpanga intressitõuse.

Eesti Pank: Euroopa Keskpanga pressiteade: rahapoliitilised otsused

EKP nõukogu otsustas täna jätta EKP baasintressimäärad muutmata. Laekunud andmed on üldjoontes kinnitanud nõukogu varasemat hinnangut keskpika aja inflatsiooniväljavaatele. Kui koguinflatsioonile avalduv energiahindadest tingitud positiivne baasefekt kõrvale jätta, on alusinflatsiooni langustrend jätkunud ja varasemate baasintressimääratõusude mõju avaldub jätkuvalt jõuliselt rahastamistingimustes.

Swedbanki majandusprognoos – jaanuar 2024

Swedbank

Maailmamajandusele paistavad lootuskiired Inflatsioon on maailmas langenud oodatust kiiremini, mis on turuintressimäärad allapoole toonud. See pakub leevendust nii majapidamistele kui ka ettevõtetele ning annab lootuse majanduse pehmeks maandumiseks sel aastal ning majanduskasvu hoogustumiseks järgmisel aastal. Vaatamata sellele me maailmamajanduse kiiret

SEB majandusprognoos: majanduskasvu taastumine võtab aega

Oodatav intressimäärade langus loob aluse majanduse kiiremaks kasvuks. Maailmamajanduse väljavaade 2024. aastal on muutunud viimastel kuudel positiivsemaks. Mõistagi ei tähenda see kiire majanduskasvu taastumist, ent loodetud stsenaarium – pehme maandumine, tundub aina tõenäolisem viis, kuidas majandus kiirest intressitõusude tsüklist väljub.

SEB: Mis saab Eesti majandusest 2024. aastal?

Uus aasta ei ole Eesti majanduses alanud just kõige helgemates toonides. Kui vaadata viimati avaldatud majandusnäitajaid, siis on pilt lausa nutune. Eestis toodetud kaupade eksport kahanes novembris aastaga 12%, jaemüük oli mullusest 9% madalam, tarbijakindlus püsib varaste 90ndate sügavuses ja

SEB: Majanduslangusega koos on kasvanud ettevõtete ebakindlus, mis pärsib investeeringuid ja ohustab Eesti ettevõtete pikaajalist konkurentsivõimet

Euroopa Komisjoni majandusprognoos ennustas Eestile eelmise aasta lõpuks 2,6-protsendilist majanduslangust, mis tähendab, et Eesti on Euroopa suurima majanduslangusega riik. Majanduslangus on vaid üks tegur, mis mõjutab ettevõtluskeskkonna seisu. Kui ettevõtluskeskkond on ebakindel, on sel pikaajaline sotsio-ökonoomiline mõju. Milline on ettevõtlussektori

Uus Maa: 2024. aastal on hea aeg uue büroo üürimiseks

Tallinna ärikinnisvaraturg on alates eelmise aasta keskpaigast olnud tavatult passiivne ning sama saab öelda ka büroosegmendi kohta. Ettevõtete uue pinna üürimise soovi pärsib kahtlemata majanduslangus ja viimaste aastate kriisidest tulenev üldine ebakindlus tuleviku ees. Samuti annab endiselt tooni koroonaajast alguse

EfTEN: EfTEN Capitali investeerimisvaade – 10 teemat majanduses ja kinnisvarasektoris, mida 2024.a jälgida

Eften

Majanduskeskkond Intressimäärad: teist aastat järjest tõstsid suuremad keskpangad intresse rohkem kui turud aasta alguses ootasid. Euroalal oodati 2023. aasta jaanuaris, et Euribor saavutab tipu 3,5% tasemel juunis. Tegelikult tõusid intressid septembris-oktoobris 4% tasemele. Selles kontekstis on mõnevõrra üllatav, et intressikulude

Madis Müller: kuidas Eesti majandus kraavist välja saada?

Eesti majanduse hetkeseis ja lähiaja väljavaade on mõlemad pigem kehvemapoolsed. Samas ei saa ka rääkida majanduskriisist, mis oleks oma sügavuselt võrreldav näiteks aastatel 2008-2010 kogetuga. Mõistetavalt pessimistliku üldise uudisvoo taustal tasub meenutada olukorda, milles olime aasta eest. Eestis kasvasid hinnad

Statistika: madal tarbijakindlus pärsib elamispindade tehingute turgu

Tõnu Toompark

Lihtsustatuna võib öelda, et elamispindade turu tehingute arv ja hinnad sõltuvad otseselt tarbijakindlusest ja raha kättesaadavusest. Tarbijakindlusega ei ole lood head. Laiem indikaator ehk majandususalduindeks on Eesti Konjunktuuriinstituudi andmetel oktoobris kukkunud 77,9 punkti peale. Indeks on alates 2021. a keskpaiga

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium: Maa- ja Ruumiameti loomine sai hoo sisse

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium

Täna arutasid regionaalminister Madis Kallas ja kliimaminister Kristen Michal Maa- ja Ruumiameti (MaRu) kontseptsiooni viimast versiooni tulevaste töötajate, huvirühmade ja partneritega. Möödunud nädalal sai ameti moodustamise ettepanek ja kontseptsioon sisulise heakskiidu ka Vabariigi Valitsuselt, mis on alus edasisteks ettevalmistusteks MaRu

Statistikaamet: Harjumaa domineerimine Eesti majanduses väheneb

Statistikaamet

Eesti majandust iseloomustav näitaja sisemajanduse koguprodukt (SKP) oli 2022. aastal jooksevhindades 36 miljardit eurot. Möödunud aastal loodi 60% kogulisandväärtusest (rahalises väljenduses toodang, millest on maha arvatud vahetarbimine) Harjumaal. Antud näitaja on viie aasta võrdluses aeglaselt, aga järjepidevalt vähenenud ja seda

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

23.04.2024 Detailplaneeringute koostamine ja menetlemine