Uudiste arhiiv

 

Statistika: 30 protsenti palkade kogusummast läheb elamispindade tehingute tegemiseks

Eelkõige just korterituru suur aktiivsus ja hindade kerkimine on ülespoole viinud ka elamispindade käibe. 2013 II kvartalis oli Eesti elamispindade käive 344 miljonit eurot. Nii suurt käivet nägime viimati viis aastat tagasi 2008. aastal. Elamispindade käive netopalkade summa suhtes on

Statistika: Palgakasv jääb kinnisvara hinnatõusule alla

Eesti keskmine palk kasvas statistikaameti andmetel 2013 II kvartalis aastatagusega võrreldes 8,4%. See on viimaste aastate kõrgeim näitaja. Kinnisvaratehingute hinnakasv aga teeb palgatõusule pika puuga ära. 2013 II kvartali korteritehingute keskmine hind oli aastatagusest 12,1% kõrgemal. Aasta kolmanda kvartali esialgsetel

Tööinspektsioon kontrollib täna ehitusplatse üle kogu Eesti

Ühepäevase üle-eestilise sihtkontrolliga juhib Tööinspektsioon tähelepanu ehitusplatsidel töötajaid ohustavatele probleemidele. Tööinspektsiooni peadirektori ülesannetes oleva Rein Reisbergi sõnul esineb lubamatult tihti ohutusnõuete rikkumisi kõrgustes töötamisel, olgu selleks katusetööd, töö tellingutel vms. „Just tellingutelt kukkumise tõttu juhtus eelmisel aastal üks surmaga lõppenud

Statistika: Kasutusloa saanud eluruumide arv vähenes pisut

Statistikaameti andmetel valmis ehk sai kasutusloa 2013 II kvartalis Eestis 456 eluruumi. Valminud eluruumide pind oli 63 000 m2  ja keskmise valminud eluruumi pindala oli 137 m2. Aastataguse ajaga võrreldes kahanes kasutuslubade arv 17 eluruumi võrra ehk 4%. Ehituslubade väljastamine on

Kas osta renoveeritud või remontivajav korter?

Kiirelt kasvanud kinnisvarahindade valguses arutletakse üsna tihti selle üle, kas osta renoveeritud või remontivajav korter. Kui ilusasse, remonditud korterisse kolides või seda välja üürides jääb ära suur tolmutamine, siis kapitaalremonti vajav korter on soodsam ning sisekujunduse saab ise teha. Kuulutusteportaalides

Stalini-aegsed majad aina populaarsemad

Tallinnas on veel omajagu põnevaid kvartaleid ja asumeid, millest ehk niipalju ei räägita, kuid mis elukeskkonna ja kinnisvara vaatevinklist on kahtlemata huvitavad ning seda on juba avastanud ka koduostjad. Üks niisugustest kohtadest on Põhja-Tallinnas asuv stalinistliku arhitektuuriga piirkond Pelguranna Kopli

Korterituru hooajalisus

Selles, et kinnisvaraturg oma olemuselt hooajaline on, pole meie kultuuriruumis ja kliimavöötmes midagi üllatuslikku. Aastast aastasse töötab sama stsenaarium, mida eriti ei kõiguta ka kinnisvaraturu tsüklid, sest tsüklilised muudatused ei ole sedavõrd kiired, et aastaegadest tingitud eripärasid päriselt kõrvale tõrjuda.

II kvartalis jätkus korterite kallinemine

Eluaseme hinnaindeksi muutus oli 2013. aasta II kvartalis võrreldes I kvartaliga 3,7% ja võrreldes eelmise aasta II kvartaliga 8,1%, teatab Statistikaamet. Eelmise kvartaliga võrreldes tõusid korterite hinnad 3,8% ning majade hinnad 3,4%. 2012. aasta II kvartaliga võrreldes on korterite hinnad tõusnud

Statistika: Ehitushinnaindeks kasvas aastaga 5,2 protsenti

Statistikaameti andmetel kasvas ehitushinnaindeks 2013 II kvartalis aastatagusega võrreldes kasvanud 5,2%. Jätkuvalt teeb indeksi kasvu juures ilma tööjõukomponent, mis aastagausega võrreldes on lausa 15% kallimaks muutunud. Erinevate hoonete tüüpide ehitushinnaindeksi kasvus suuri erinevusi ei ole. Nii Eramuindeks, korruselamuindeks, tööstushooneindeks, kui

Uus Maa turuülevaade 08-2013

Eesti Augustis oli Eesti kinnisvaraturg rahulikum, jäädes aastalõikes oma tulemusega pigem keskmisele tasemele. Oleme jõudmas turusituatsiooni, kus näeme vaheldumisi nii kergeid tõuse kui ka langusi. Kindlasti aga ei oota meid ees turu seiskumine või suur kukkumine, sest endiselt leiavad ostja

Statistika: Valminud mitteeluruumide arv vähenes oluliselt

Statistikaameti andmetel sai 2013 II kvartalis ehitusloa 135 mitteeluruumi kasuliku pindalaga 57 000 m2. Aasta varem sai kasuitusloa 720 mitteeluruumi kasuliku pinnaga 202 000 m2. See tähendab, et ehitusloa saanud mitteeluruumide arv vähenes aastaga 81 ja nende pindala 72%. Oluliselt

II kvartalis kasvas majandus 1,0%

Täpsustatud andmetel kasvas Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2013. aasta II kvartalis eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes 1,0%, teatab Statistikaamet. Sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SPK kahanes eelmise kvartaliga võrreldes 0,2%. II kvartalis oli SKP jooksevhindades 4,65 miljardit eurot. Majanduskasvu mõjutas

Aastases võrdluses oli tänavu augustikuu korteriturul seisak

Augustikuu korteriturg oli tehingute arvult suuremate muutusteta. Kuigi maa-ameti tehingustatistika alusel oli Tartus rekordiliselt müüke, siis tegelik olukord on sarnaselt teiste suuremate linnadega pigem stabiilne, sest tänavu augustikuu tehingute arv oli neis linnades sisuliselt sama või isegi vähem kui eelmisel

Tarbijahinnaindeksi aastamuutust mõjutasid augustis enim eluasemekulutused

Tarbijahinnaindeksi muutus oli 2013. aasta augustis võrreldes juuliga 0,0% ning võrreldes eelmise aasta augustiga 2,9%, teatab Statistikaamet. Kaubad olid 2012. aasta augustiga võrreldes 2,3% ja teenused 4,1% kallimad. Kaupade ja teenuste administratiivselt reguleeritavad hinnad on eelmise aasta augustiga võrreldes jäänud

Statistika: Korteripakkumiste arv tõmbub kokku

Korterite müügipakkumiste arv on viimase aasta jooksul jõudsalt vähenenud. Portaali KV.EE andmetel on täna pakkumises ligilähedaselt sama palju korteripakkumisi, kui 2009. aasta lõpus, kus hindade madalseis vähendas pakkumiste arvu kiiresti. Augusti kuus pakuti müügiks Eestis 14781 ja Tallinnas 6146 korterit.