Uudiste arhiiv

 

Madal euribor aitab laenamist turvalisemaks muuta

Teises kvartalis 2013 oli keskmine 20-30-aastase tähtajaga kodulaenude intressimäär ligikaudu 2,3 protsenti, veel aasta tagasi oli see peaaegu protsendi võrra kõrgem. Keskmise kodulaenu kuumakse koos laenukaitse kindlustusega (laenuvõtja vabatahtlik kindlustus, mis sisaldab elukindlustuskaitset, kaitset raske tervisekahjustuse, ajutise töövõimetuse ja töökaotuse

Statistika: tarbijate kindlustunne on korterite hindu kasvatanud

Tarbija kindlustunne on kasvanud, seda kinnitab ka korteritehingute kõrge arv. Maikuine tarbijakindlus on suhteliselt kõrgel -3 punkti tasemel. See on viimase kahe aasta üks parimaid näitajaid. Kõrget kindlustunnet näeme ka kinnisvaraturul. Korteritehingute arv on juba kuus kvartalit aastatagusega võrreldes tugevalt

Statistika: rahvaarvu kahanemine viib alla elamispindade kvaliteedi

Korrektuuri läbinud rahvaarvu näitajad annavad teadmise, et Tallinnast-Harjumaast väljaspool olevate piirkondade elaniku arv on vähenemas kiiremini, kuis seni arvatud. Kinnisvaraturu seisukohast tähendab väiksem maakondade elanike arv madalamat potentsiaalselt elamispindade nõudlust. Madal nõudlus omakorda tekitab olukorra, kus uut elamispindade pakkumist luua

Eluaseme hinnaindeksi tõusu mõjutas I kvartalis enim korterite kallinemine

Eluaseme hinnaindeksi muutus oli 2013. aasta I kvartalis võrreldes 2012. aasta IV kvartaliga 3,1% ja võrreldes I kvartaliga 7,7%, teatab Statistikaamet. Eelmise kvartaliga võrreldes tõusid korterite hinnad 6,5% ning majade hinnad langesid 4,7%. 2012. aasta I kvartaliga võrreldes on korterite

Kas kinnisvarabuum – või siiski mitte?

Eesti majandus on viimased aastad kasvanud ja sellega koos on mõõdukalt kerkinud ka kinnisvarahinnad ja tehingute hulk. Võrreldes majandussurutise ajaga saavutatakse aina uusi tippe ning seetõttu on üha enam arutluse all buumiteema. Statistika näitab, et kinnisvaraturg on tõunud aastas 5-7%.

Ennustus: Kuidas välismaalased hakkavad Eesti kinnisvaraturgu mõjutama

Eesti kinnisvaraturu tulevik on järjest rahvusvahelisem ja seda hoolimata tõsiasjast, et praegu on välismaalaste osatähtsus ostu-müügitehingutes vaid mõni protsent. Demograafilised ja majanduslikud arengud meil ja Euroopas muudavad ka Eesti, eelkõige Tallinna eluolu järjest multikultuursemaks, mis avaldub ka kinnisvaraturul. Mõnel juhul

Statistika: Eesti elamispindade käive on 23% netopalkade summast

Eesti inimeste netopalkade summa kasvab jõudsalt ja läheneb ohtliku kiirusega. Nominaalselt 2008. a. tipule lähedaloleva palkade kogusumma ostujõud on täna muidugi inflatsiooni tõttu oluliselt madalamal, kui viis aastat tagasi. Alates 2009. a. põhjast on jõudsalt kasvanud ka elamispindade käive. 2013.

Keskmine palk tõusis mullu kõigil tegevusaladel

Keskmine brutokuupalk oli 2012. aastal 887 eurot ja brutotunnipalk 5,34 eurot, teatab Statistikaamet. 2011. aastaga võrreldes tõusis keskmine brutokuupalk 5,7% ja brutotunnipalk 6,0%. Reaalpalk, milles tarbijahinnaindeksi muutuse mõju on arvesse võetud, tõusis 2012. aastal 1,7%. Pärast nii 2009. kui ka

Statistika: ehitushinnaindeks kasvas aastaga 5,6%

Ehitushinnaindeks on jätkanud kiiret tõusu. Ehitushinnaindeks on kasvanud isegi vaatamata sellele, et avaliku sektori ehitustööde tellimuste maht on kokku kuivanud ja sellest tulenevalt võiks arvata, et töökäsi hakkab üle jääma. 2013. aasta I kvartali seisuga kasvas statistikaameti andmetel ehitushinnaindeks aastataguse

I kvartalis majanduse kasvutempo aeglustus

Täpsustatud andmetel kasvas Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2013. aasta I kvartalis eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes 1,1%, teatab Statistikaamet. Võrreldes eelmise kvartaliga kahanes sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKP I kvartalis 1%. I kvartalis oli SKP suurus jooksevhindades 4,07 miljardit

Tallinnas pidev hinnakasv, mujal hinnad stabiilsed.

Maikuu korteriturg oli suuremates linnades väga aktiivne, nõudlus korterite vastu on jätkuvalt üsna suur. Tallinnas tehti maikuus Maa-ameti tehingustatistika andmetel 726 korteriomandi tehingut, mis on üsna samaväärne tulemus võrreldes aprilliga. Aastases võrdluses on tänavuse lehekuu müügimaht 13,6% võrra suurem kui

Mai kinnisvaraturul: soodsa hinnaga korterid lähevad kiirelt kaubaks

Mai oli kevadhooajale iseloomulikult aktiivne, kuid tegu ei ole buumi, vaid vabade vahendite kinnisvarasse paigutamise ning mõnevõrra aktiivsemaks muutunud laenuturu mõjudega. Müüvad kvaliteet ja soodne hind. Maa-ameti tehinguinfost nähtub, et mais tehti üle Eesti 3835 kinnisvara ostu-müügitehingut, mis tähendab kuuga

Statistika: 2012. aastal tehti elamispindadega kokku 26 760 tehignut

2012. aasta kinnisvaratehingute koguarv oli maa-ameti andmetel Eestis 46 700. Neist tehingutest pool ehk 23 238 moodustasid korteriomanditehingud. Korteriomanditehingutest omakorda enamuse ehk 20 155 tehingut tehti korteriomandite kui eluruumidega. Eluhoonetega hoonestatud maatükkidega tehti 2012. aastal tehinguid 6605. Nii võime öelda,

Jaemüügi kasv aprillis veidi aeglustus

Jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük suurenes 2013. aasta aprillis eelmise aasta aprilliga võrreldes püsivhindades 5%, teatab Statistikaamet. Kui märtsis kasvas jaemüük aastases võrdluses 7%, siis aprillis kasv veidi aeglustus. 2013. aasta aprillis oli jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük 369 miljonit eurot, seega jäi aprillis

Ehitusmahtude kasv aeglustus I kvartalis

Eesti ehitusettevõtted ehitasid 2013. aasta I kvartalis eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes Eestis ja välisriikides kokku 2% rohkem, Eestis suurenes ehitustegevus 6%, teatab Statistikaamet. 2012. aastal kasvasid ehitusmahud varasema aastaga võrreldes keskmiselt 19%, tänavu I kvartalis kasv aeglustus. I kvartalis