Uudiste arhiiv

 

Sisemajanduse koguprodukti arvestuse metoodika muutus

Statistikaamet revideeris rahvamajanduse arvepidamise näitajate aegridu alates 2000. aastast. Kõikide korrektsioonide tulemusena muutus aastane sisemajanduse koguprodukt (SKP) jooksevhindades aastatel 2000–2013 keskmiselt 1%. Revisjoni peamine eesmärk oli juurutada uus Euroopa rahvamajanduse ja regionaalse arvepidamise süsteem ESA 2010. Revideerimise käigus vaadati üle ka

Hinnalangus augustis süvenes

Eesti Pank

Tarbijahindade alanemine augustis süvenes, jõudes aastavõrdluses 0,7%ni. Juuliga võrreldes langes hinnatase statistikaameti teatel 0,3%. Tarbijahindade langus kiirenes peamiselt energia hinna alanemise, kuid ka toiduainete odavnemise tõttu. Euroala ühtlustatud tarbijahindade inflatsioon pidurdus Eurostati esialgse hinnangu kohaselt augustis 0,3%ni. Euroalal tervikuna põhjustas

II kvartalis vabade ametikohtade arvu kasv aeglustus

Eesti ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides oli 2014. aasta II kvartalis 7600 vaba ametikohta, teatab Statistikaamet. Võrreldes eelmise kvartaliga suurenes vabade ametikohtade arv 6,3% ja võrreldes 2013. aasta II kvartaliga 0,4%. Vabade ametikohtade osatähtsus ametikohtade koguarvus ehk vabade ametikohtade määr on

Eluasemekulud langesid aastaga 2,1 protsenti

Tarbijahinnaindeksi muutus oli 2014. aasta augustis võrreldes juuliga -0,3% ja võrreldes eelmise aasta augustiga -0,7%, teatab Statistikaamet. Kaubad olid 2013. aasta augustiga võrreldes 0,7% ja teenused 0,8% odavamad. Kaupade ja teenuste administratiivselt reguleeritavad hinnad on eelmise aasta augustiga võrreldes langenud 0,7%

Tööinspektsioon kontrollib täna ehitusplatse üle Eesti

Ühepäevase üle-eestilise sihtkontrolliga juhib Tööinspektsioon tähelepanu ehitusplatsidel töötajaid ohustavatele probleemidele. Kaasatud on enamus tööinspektoreid, kes kontrollivad ehitusplatse kõikides maakondades. Tööinspektsiooni töökeskkonna osakonna juhataja Rein Reisbergi sõnul on ehitus rikkumisterohke valdkond. „Näiteks 2013. aastal oli ehitus valdkonnaks, kus avastati enim rikkumisi,

Ettevõtlussektori kasum jäi II kvartalis mullusele tasemele

Ettevõtlussektori kogukasum oli 2014. aasta II kvartalis 836 miljonit eurot, mis jäi eelmise aasta II kvartaliga võrreldes samaks, teatab Statistikaamet. Suurima panuse ettevõtlussektori kogukasumi kasvu andsid põllumajanduse, töötleva tööstuse, veonduse ja laonduse ning kinnisvaraettevõtted. Ettevõtlussektori kasumi kasvu pidurdasid enim ehitus-

Juulis tööstustoodangu tootmine suurenes

Tööstusettevõtted tootsid 2014. aasta juulis 2% rohkem toodangut kui eelmise aasta juulis, teatab Statistikaamet. Toodang suurenes töötlevas tööstuses ja energeetikas, kuid vähenes mäetööstuses. Jaanuarist alates püsis töötlev tööstus eelmise aasta sama perioodiga võrreldes stabiilses 1–6%-lises kasvus. Juulis toodeti töötlevas tööstuses

Juulis kiirenes jaemüügi kasv veelgi

Jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük suurenes 2014. aasta juulis eelmise aasta juuliga võrreldes püsivhindades 10%, teatab Statistikaamet. Kui mais kasvas jaemüük aastases võrdluses 4% ja juunis 7%, siis juulis kiirenes jaemüügi kasv veelgi. 2014. aasta juulis oli jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük 448,7 miljonit

Palgakasv teises kvartalis pidurdus

Eesti Pank

Statistikaameti andmetel kasvas keskmine brutokuupalk 2014. aasta teises kvartalis 4,8% ja brutotunnipalk 8,8%. Kuu- ja tunnipalga kasvu suur erinevus viitab sellele, et maksti vähem preemiaid ja hüvitisi, mida võib pidada palga paindlikumaks osaks. Hooajalisi tegureid arvestades jätkus keskmise palga kvartalikasvu

MTA andmetel oli 2014. aasta II kvartali mediaanväljamakse 753 eurot kuus

Selle aasta teises kvartalis oli töötajatele tehtud väljamaksete summa kokku üle 1,5 miljardi (1 542 096 024) euro, mis maksti välja 551 306 inimesele. Teise kvartali mediaanväljamakse oli 753 eurot kuus. Mediaanväljamakse tähistab summat, millest suuremaid ja madalamaid väljamakseid oli

II kvartalis oli keskmine palk üle 1000 euro

Keskmine brutokuupalk oli 2014. aasta II kvartalis 1023 eurot ja palk tõusis eelmise aasta II kvartaliga võrreldes 4,8%, teatab Statistikaamet. Võrreldes eelmise aasta sama ajaga oli brutokuupalga tõus II kvartalis aeglasem kui I kvartalis. Ilma ebaregulaarsete preemiate ja lisatasudeta tõusis keskmine brutokuupalk II

II kvartalis ehitusmahud vähenesid

Eesti ehitusettevõtted ehitasid 2014. aasta II kvartalis eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes Eestis ja välisriikides kokku 4% vähem, teatab Statistikaamet. Ehitusmahud vähenesid kolmandat kvartalit järjest. II kvartalis ehitati omal jõul 539 miljoni euro eest, sellest hooneid 337 miljoni ja rajatisi 202 miljoni

Tööstustoodangu tootjahinnaindeks juulis tõusis

Tööstustoodangu tootjahinnaindeksi muutus oli 2014. aasta juulis võrreldes juuniga  0,6% ja võrreldes 2013. aasta juuliga –0,4%, teatab Statistikaamet. Tootjahinnaindeksit mõjutas juulis võrreldes eelmise kuuga keskmisest enam hindade tõus elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamises, samuti hindade langus mäetööstuses ning

SEB nädalakommentaar: majanduskasv ja tööhõive vähenemine

Eestis teise kvartali kohta avaldatud majandusnäitajad on olnud üle ootuste head. Majandus kasvas +2,2% aastaga ning 0,5% kvartaliga. Ka tööpuudus alanes eriti kiiresti, 8,5%lt esimeses kvatalis 6,9%le teises. Numbrid näitavad justkui väga head olukorda majanduses, erinevalt veel kvartal tagasi avaldatud

Tööturg kohaneb nõrga majanduskeskkonnaga

Eesti Pank

Statistikaameti andmetel kahanes hõive 2014. aasta teises kvartalis aastavõrdluses 1,2%. Töötuse määr langes samal ajal peamiselt madalama tööjõus osalemise aktiivsuse tõttu 6,9%ni, mis viitab vaba tööjõu vähesusele. Tööturul on näha ettevõtete kohanemist juba mõnda aega nõrgana püsinud majanduskeskkonnaga. Hõive aastakasv