Uudiste arhiiv

 

Bigbank langetas Eesti tänavuse majanduskasvu prognoosi 1,7 protsendile

Bigbank

Bigbanki peaökonomist Raul Eamets avaldas täna panga uuendatud majandusprognoosi käesolevaks aastaks, mille kohaselt Eesti SKP kasvab aasta alguses prognoositud 2,3% asemel 1,7% ning tarbijahinnaindeks tõuseb aasta alguses prognoositud 3,2% asemel 5%. Enamuse Eesti kodulaenude aluseks olev 6 kuu euribori määraks

KV.EE kinnisvara-podcast: Elamispindade arendusturg ja väljakutsed Tallinnas, Harjumaal ning Riias

KV.EE Kinnisvarapodcast

KV.EE kinnisvara-podcast’i 140. osa külaline on Reterra Estate OÜ tegevjuht ja osanik Reigo Randmets. Saadet juhib kinnisvarakonsultant ja -koolitaja Tõnu Toompark. Saates keskendutakse elamispindade arendusturule, analüüsides turuolukorda ja tulevikuvaateid nii Tallinna, Harjumaa kui ka Riia kontekstis. Reigo Randmets avab Reterra

Swedbank: EKP intressitõus on suunatud inflatsiooniootuste ohjeldamisele

Swedbank

Euroopa Keskpanga selle nädala rahapoliitiline otsus tuleb ajal, mil inflatsioon on tõusnud taas üheks euroala majanduse suurimaks riskiks. Inflatsioon on viimastel kuudel kiirenenud peamiselt kallinenud energia tõttu ja ulatus mais 3,2%-ni. Samal ajal on kasvanud ettevõtete hinnatõusu kavatsused ning tarbijate

Eesti Pank: Hoolimata energia kallinemisest püsis üldine hinnakasv mõõdukas

Eesti Pank

Statistikaameti andmetel kallines tarbijate ostukorv mais aastaga 3,7%. Hinnakasvu vedas eelkõige mootorikütuste kallinemine. Eriti kiiresti on kallinenud diislikütus, mis oli mais 32% kõrgem kui aasta varem. Võrreldes bensiiniga sõltub Euroopa Liit diislikütuse puhul rohkem impordist ja tarneraskused on hoidnud selle

Bigbank: Lähis-Ida kriisi esimesed märgid on kohal, inflatsioon kiireneb

Bigbank

Kuigi täna Statistikaameti poolt avaldatud tarbijahinnaindeksi kasv oli madalam kui nädala alguses avaldatud harmoneeritud hinnaindeksi kiirhinnang, näeme siiski, et hinnatõus on hakanud vaikselt hoogu võtma. Kiirhinnangu järgi, kuhu oli lisatud ka välismaalaste Eestis tehtud kulutused, oli hinnatõus 4%, täpsustatud andmetel

Statistikaamet: Tarbijahinnaindeks tõusis mais aastaga 3,7%

Statistikaamet / Statistics Estonia

Statistikaameti andmetel tõusis tarbijahinnaindeks mais võrreldes aprilliga 0,4% ja võrreldes 2025. aasta sama ajaga 3,7%. Eelmise aasta maiga võrreldes olid kaubad 3,1% ja teenused 4,6% kallimad. Võrreldes eelmise aasta maiga mõjutasid tarbijahinnaindeksi tõusu enim transpordi 10,4% ja eluasemega seotud kulutuste

Bigbank: Palgad kasvavad ja paraku kiireneb ka hinnatõus

Bigbank

Statistikaameti esialgne kiirhinnang hinnatõusule (harmoneeritud hinnaindeks) näitas, et mais kasvasid hinnad aasta võrdluses 4%, kuu varem oli hinnatõus 3,4%. Täpsustatud andmed tulevad nädala pärast. Karta on, et täpsustatud andmed näitavad isegi natuke kõrgemat hinnakasvu. Hinnatõus on paratamatu, sest tasapisi hakkab

Swedbank: Keskmine palk kasvas 6%

Swedbank

Keskmine palk kasvas esimeses kvartalis aastatagusega võrreldes 6,2% ja mediaanpalk 6,3%. Palgakasv oli sama kiire kui 2025. aasta esimeses kvartalis. Kõrgemad palgad tõusid rohkem Kui varasematel aastatel on palgakasv protsentides olnud suurem madalamatel palgatasemetel, siis selle aasta esimeses kvartalis kasvasid

Eesti Pank: Tugev eelarvestiimul kiirendas majanduskasvu

Eesti Pank

Sisemajanduse koguprodukt (SKP) kasvas esimeses kvartalis aastatagusega võrreldes 2,4% ja võrreldes neljanda kvartaliga 1,1%. Kasv oli tugevalt sisetarbimise nägu. Maksuküüru kaotamine suurendas majapidamiste sissetulekuid ja seeläbi nende tarbimisvõimalusi. Kasvanud on ka valitsemissektori kulutused, seda eelkõige kaitsekulude suurenemise tõttu. Nende otsene

Bigbank: Majanduse kasv oli kiirem kui esialgsed kiirhinnangud seda näitasid

Bigbank

Täna avaldas Statistikaamet täpsustatud I kvartali majanduskasvu andmed. Kui esialgsetel, mudeli põhistel, andmetel kasvas Eesti majandus I kvartalis 1,3%, siis täna avaldatud andmetel kasvas majandus 2,4%. Kohe tuleb lisada, et selline päris korralik kasv on tulnud ka osaliselt nn baasi

KV.EE kinnisvara-podcast: Majanduspilt ja elamispindade turg – kus oleme, kuhu läheme

KV.EE Kinnisvarapodcast

KV.EE kinnisvara-podcast’i 139. osa külaline on Luminor Eesti peaökonomist Lenno Uusküla. Saates analüüsime Eesti majanduse hetkeseisu ja tulevikuvaateid ning nende mõju elamispindade turule. Saadet juhib kinnisvarakonsultant ja -koolitaja Tõnu Toompark. Võtame vaatluse alla Luminori majandusprognoosid aastateks 2026–2028, keskendudes SKP kasvule

Swedbank: Tarbimise väljavaade on jätkuvalt hea

Swedbank

Statistikaameti andmetel suurenes aprillis jaekaubandusettevõtete müügimaht (ehk müügitulu ilma inflatsiooni mõjuta) aastases võrdluses 2%. Tänavu nelja kuuga on see suurenenud juba 5%, mis on igati tugev tulemus. Samas kui jaekaubandusettevõtete müügimaht näitas aasta esimesel kolmel kuul tugevamat kasvu, siis aprillis

KV.EE: Visa nõudlus ja suur tehingute arv on pannud korterite hinnad kerkima

2026-05-27 Harjumaa korterite keskmine pakkumishind kinnisvaraportaalis KV.EE

Kinnisvaraportaalis KV.EE pakuti 04.2025 müügiks keskmiselt 5681 korterit Harjumaal. Aastatagusega võrreldes on korterite pakkumiste arv vähenenud 5%. Korterite müügipakkumiste keskmine hind 04.2026 oli 3692 €/m², mida on eelmisest aastast 7% rohkem. Harjumaa korteripakkumise vähenemise taga on piirkondlikult eelkõige Tallinna linn.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium: Majanduskommentaar: majanduslik kindlustunne näitab üldist paranemist

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Statistikaameti küsitluse põhjal on Eesti elanike ja ettevõtete kindlustunne võrreldes eelmise kuu ja aastaga üldiselt paranenud. Seoses küsitluse läbiviija vahetuse ja metoodika erinevusega ei ole tulemused varasemate andmetega üheselt võrreldavad, kuid samas ei paista välja ka olulisi hüppeid andmetes. Tarbijate

Bigbank: Tarbija kindlustunde mõõtmise viimine Statistikaameti alla ei toonud kaasa olulist kindlustunde paranemist

Bigbank

Teatavasti tekitas mõni aeg tagasi palju furoori Konjunktuuriinstituudi poolt avaldatud tarbija kindlustunde indikaator, mis näitab kuidas majapidamised hindavad enda ja riigi majanduslikku olukorda, nii tagasivaates kui ka järgneva 12 kuu perspektiivis. Teatavasti sai Konjunktuuriinstituut kõvasti kriitikat, et muutis metoodikat, siis