Uudiste arhiiv

 

Rahandusministeerium: Jaanuaris kujundasid hindu välistegurid, energiaturg ja maksud

Rahandusministeerium

Statistikaameti andmetel tõusid hinnad jaanuaris eelmise kuuga 1,5 protsenti ja aasta varasemaga võrreldes 3,9 protsenti. Euroalal kiirenes hinnakasv 2,5 protsendini, peamiselt energiahindade kallinemise tõttu, mis on viimase poole aasta kiireim tõus. Aastane hinnatõus aeglustus enamikes kaubagruppides, kuna aastatagune käibemaksumäära tõus

Statistikaamet: Toidukaupade hinnad jaanuaris tõusid, riiete hinnad langesid

Statistikaamet

Statistikaameti andmetel tõusis tarbijahinnaindeks 2025. aasta jaanuaris eelmise kuuga võrreldes 1,5% ning 2024. aasta jaanuariga võrreldes 3,9%. Mulluse jaanuariga võrreldes olid kaubad 0,1% ja teenused 10,6% kallimad. Statistikaameti tarbijahindade statistika tiimijuht Lauri Veski ütles, et jaanuaris mõjutasid tarbijahinnaindeksi tõusu peamiselt

Statistikaamet: Harmoneeritud tarbijahinnaindeksi kiirhinnang: indeks jäi jaanuaris detsembriga samale tasemele

Statistikaamet

Statistikaameti esialgse hinnangu põhjal jäi tarbijahindade harmoneeritud indeks 2025. aasta jaanuaris võrreldes 2024. aasta detsembriga samale tasemele (muutus 0%). Tarbijahinnaindeks kasutab kaaludena Eesti elanike tarbimisstruktuuri Eestis, harmoneeritud indeks võtab aga arvesse ka turiste ning on võrreldav rahvusvahelise indeksiga HICP (harmonised

Liven: 2024. aasta IV kvartali ja 12 kuu konsolideeritud auditeerimata vahearuanne

Liven

Kuigi väliskeskkonnas hüppelisi positiivseid arenguid ei toimunud, püsisid kvartali jooksul elukondliku kinnisvara turul siiski märgid mõningasest optimismi taastumisest. Neljanda kvartali jooksul sõlmisime 34 võlaõiguslepingut (VÕL; 2024 III kvartal 32; 2023 IV kvartal: 29) ning kokku sõlmisime aasta jooksul 129 VÕL

LHV: LHV majandusprognoos 2025. aastaks

LHV Pank

Ehkki geo- ja välispoliitiline ebaselgus ning globaalse majandusruumi tervis muudab järgmise aasta majandusprognoosi tegemise tavapärasest keerulisemaks, on LHV makroanalüütik Triinu Tapver ja majandusekspert Heido Vitsur prognoosinud, milliseks võiks 2025. aasta kujuneda Eesti majandusele. Nende prognoos: SKP reaalkasv: 1,4% Tarbijahinnaindeks (THI):

Statistikaamet: Tarbijahinnaindeks tõusis 2024. aastal 3,5%

Statistikaamet

Statistikaameti andmetel tõusis tarbijahinnaindeks 2024. aastal 2023. aasta keskmisega võrreldes 3,5%. Tarbijahinnaindeksit mõjutasid 2024. aastal enim toidu ja mittealkohoolsete jookide hinna muutused. Tarbijahinnaindeksi suurimateks mõjutajateks 2024. aastal olid statistikaameti tarbijahindade statistika tiimijuhi Lauri Veski sõnul toidu ja mittealkohoolsete jookide hinna

Statistikaamet: Toidukaupade hinnad novembris tõusid, kütuse ja elektri hinnad langesid

Statistikaamet

Statistikaameti andmetel langes tarbijahinnaindeks 2024. aasta novembris võrreldes oktoobriga 0,4% ning tõusis võrreldes eelmise aasta novembriga 3,7%. Mulluse novembriga võrreldes olid kaubad 2,5% ja teenused 5,6% kallimad. Statistikaameti tarbijahindade statistika tiimijuhi Lauri Veski sõnul mõjutasid novembris tarbijahinnaindeksi langust võrreldes oktoobriga

Statistikaamet: Tarbijahinnaindeks tõusis oktoobris aastases võrdluses 4,1%

Statistikaamet

Statistikaameti andmetel tõusis tarbijahinnaindeks 2024. aasta oktoobris võrreldes septembriga 0,6% ning võrreldes eelmise aasta oktoobriga 4,1%. Mulluse oktoobriga võrreldes olid kaubad 2,3% ja teenused 7,1% kallimad. Statistikaameti tarbijahindade statistika tiimijuht Lauri Veski ütles, et tarbijahinnaindeksit mõjutasid 2023. aasta oktoobriga võrreldes

Statistikaamet: Septembris kallinesid toidukaupadest enim mahlad ja siirupid

Statistikaamet

Statistikaameti andmetel langes tarbijahinnaindeks 2024. aasta septembris võrreldes augustiga 0,3% ning tõusis võrreldes mulluse septembriga 3%. Eelmise aasta septembriga võrreldes olid kaubad 1,5% ja teenused 5,5% kallimad. Statistikaameti tarbijahindade statistika tiimijuhi Lauri Veski sõnul mõjutasid septembris tarbijahinnaindeksit mulluse septembriga võrreldes

Statistika: madal üürihind sillutab teed üürituru laienemisele

Tõnu Toompark

Viimastel aastatel oleme näinud kiiret hinnatõusu. 2019. aastaga võrreldes on tarbija ostukorv ehk tarbijahinnaindeks kerkinud 42%. Keskmine palk on sama ajaga kasvanud 44%. Viimaste aastate kiire inflatsiooniga oleme  ostujõudu olulisel määral kaotanud. Nüüd oleme arvestusliku ostujõuga tagasi enam-vähem viie aasta

Statistikaamet: Tarbijahinnaindeks jätkas augustis tõusulainel

Statistikaamet

Statistikaameti andmetel tõusis tarbijahinnaindeks augustis võrreldes juuliga 0,4% ning võrreldes 2023. aasta augustiga 3,2%. Mulluse augustiga võrreldes olid kaubad 1,4% ja teenused 6,3% kallimad. Statistikaameti tarbijahindade statistika tiimijuhi Viktoria Trasanovi sõnul mõjutasid augustis tarbijahinnaindeksit 2023. aasta augustiga võrreldes enim toidu

Eesti Pank: Juulis kallinesid peamiselt teenused

Eesti Pank

Statistikaameti andmetel tõusis tarbijahinnaindeks juulis eelmise kuuga võrreldes 0,3% ning aastataguse ajaga võrreldes 3,4%. Toiduained ja tööstuskaubad kallinesid aastaga üle 2%, teenuste hinnakasv ulatus 7,6%ni. Üldist hinnakasvu hoidis juulis mõnevõrra tagasi vaid see, et energia odavnes 0,3%. Sarnaselt eelmistele kuudele

Statistikaamet: Tarbijahinnaindeks juulis tõusis

Statistikaamet

Statistikaameti andmetel tõusis tarbijahinnaindeks juulis võrreldes juuniga 0,3% ning võrreldes 2023. aasta juuliga 3,4%. Mulluse juuliga võrreldes olid kaubad 1,7% ja teenused 6,3% kallimad. Statistikaameti tarbijahindade statistika tiimijuhi Viktoria Trasanovi sõnul mõjutasid juulis tarbijahinnaindeksit 2023. aasta juuliga võrreldes enim mitmesuguste

Statistikaamet: Tarbijahinnaindeksi tõus oli juunis viimaste aastate väikseim

Statistikaameti andmetel tõusis tarbijahinnaindeks juunis võrreldes maiga 0,4% ning võrreldes 2023. aasta juuniga 2,5%. Mulluse juuniga võrreldes olid kaubad 1,7% ja teenused 3,8% kallimad. Viimati oli tarbijahinnaindeksi muutus võrreldes eelmise aasta sama kuuga väiksem kui 2,5% 2021. aasta aprillis, mil

Swedbank: Praegust kümnendit jääme meenutama kui stagflatsiooni

Swedbank

Eesti majandus on langenud üheksa kvartalit järjest. Samas, kui 2008. aasta majanduskriisis kukkus majandus nelja kvartaliga üle 15%, siis praegu on langus püsivhindades olnud 6%, nominaalselt on SKP aga oluliselt kasvanud. Käimasolev majanduskriis on seega varasemaga võrreldes pigem vaikne libisemine