Uudiste arhiiv

 

Tartu linn jagab restaureerimistoetusi

Restaureerimistoetuse andmise projekt jätkub ka sel aastal, taotlusi oodatakse hiljemalt 1. märtsiks. Restaureerimistoetust on võimalik taotleda miljööväärtusega hoonestusaladel asuvate või miljööväärtusega üksikobjektidena kaitse all olevate enne 1944. aastat ehitatud ehitiste arhitektuursete originaaldetailide restaureerimiseks ja autentseks taastamiseks. Arhitektuursed originaaldetailid on: aknad,

Põllumajandusmaa rendihind maakondades

Statistikaameti andmetel oli 2013. aastal põllumajandusmaa keskmine rendihind kõrgeim Tartu ning madalaim Hiiu, Saare ja Lääne maakonnas. Üheski maakonnas ei ole rendihinnad Eesti keskmisest oluliselt kõrgemad ning kõikjal renditakse maid nii keskmisest madalama kui ka kõrgema hinnaga. 2013. aastal oli

Loode-Pärnu tööstusala saab Euroopa Regionaalarengu Fondilt miljon eurot toetust

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) otsustas rahastada Loode-Pärnu tööstusala infrastruktuuri väljaarendamist. Tegemist on regionaalministri valitsemisalas väljatöötatud meetmega „Piirkondade konkurentsivõime tugevdamine“, mida rahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest.  Regionaalminister Siim Kiisleri sõnul aitab see miljoni euro suurune regionaalne investeering luua piirkonda sadakond uut

Täiendav seadusemuudatus vähendab väikeste korteriühistute aruandlust

Nädalavahetusel toimunud Virumaa korteriühistute foorumil andis korteriomandi- ja ühistuseaduse menetlemise hetkeseisust paramendis ülevaate eelnõu juhtivkomisjoni – õiguskomisjoni – esimees, Riigikogu liige Marko Pomerants. Elavat arutelu tekitanud seaduseelnõust kõneldes toonitas Pomerants, et eeldatavasti peaks uus seadus plaanipäraselt ehk jaanuaril 2018 jõustuma.

Virumaa Korteriühistute Foorumil arutleti uue seaduse üle ja räägiti renoveerimisest

Virumaa korteriühistud kogunesid jaanuari lõpus foorumile “Mida toob aasta 2014 Virumaa korteriühistule?”, et vaadata mida toob korteriühistutele alanud aasta, kuulata õpetlikke renoveerimiskogemusi ning arutleda küttehinna üle. Foorumil andis korteriomandi- ja ühistuseaduse menetlemise hetkeseisust paramendis ülevaate eelnõu juhtivkomisjoni, õiguskomisjoni esimees, Riigikogu

EAS toetab miljoni euroga tööstusalade laienemist

Euroopa Regionaalarengu Fondi toetuse abil parandatakse üle Eesti viie tööstusala infrastruktuuri ja kommunikatsioone miljoni euro ulatuses. Toetust saavad alad, millel on lähiaastatel tegevuse laienemise potentsiaal. Regionaalminister Siim Kiisleri sõnul on rahastamisperioodi lõppedes hea meel näha, et toetuse abil saavad arendatud tööstusalad

Põllumajanduslike majapidamiste arv stabiliseerub

2013. aasta põllumajanduse struktuuriuuringu esialgsetel andmetel oli Eestis 19 200 põllumajanduslikku majapidamist ning võrreldes 2010. aasta põllumajandusloendusega on nende arv vähenenud mõnesaja võrra, teatab Statistikaamet. Põllumajanduslike majapidamiste kasutuses oli 955 000 hektarit põllumajandusmaad, sellest üle kümnendiku oli hooldatav püsirohumaa, mida tootmiseks ei kasutata, kuid

Põllumajandusmaa rendihinnad on seinast seina

Statistikaamet uuris 2013. aasta põllumajanduse struktuuriuuringu raames esmakordselt ka põllumajandusmaa rendihindu. Kui osa maid kasutatakse tasuta, siis mõne maatüki hektari rendihind on üle 100 euro. 2013. aastal oli põllumajanduslike majapidamiste kasutuses 955 000 hektarit põllumajandusmaad, sellest 54% oli rendimaa ja 7%

Tartu toetab korteriühistuid asfalteerimistöödel

Tartu linn toetab tänavu elamute ümbruse asfalteerimistöödel viit korteriühistut. Üheteistkümne aasta jooksul on linnalt toetust saanud üle 90 ühistu. Linnavalitsus kinnitas elamute ümbruses asfalteerimistööde tegemiseks eraldatavad toetused. Taotluse elamute ümbruses tehtavate asfalteerimistööde kaasfinantseerimiseks 2014. a eelarvest esitas 5 korteriühistut: Pikk

Koduomanike kiusajaks valiti puuküürinikud ja sõbraks Õigusjärgsed omanikud

Täna toimus Estonia kontserdisaalis järjekorras juba IV Koduomanike kongress, kus anti üle Koduomaniku sõbra ja kiusaja tiitel. Seekord tunnustati auhinnaga Eesti Õigusjärgesete Omanike Liidu asutajaid, keda oli ühtekokku 17 ning Kiusaja auhind läks puuküürnikele. Kuuendat aastat järjest valib Eesti suurim

Valga raekoda renoveeritakse kaasaegseks külastuskeskuseks

“Kaasaegse külastuskeskuse rajamine Eesti lõunapiirile, millest kümmekond aastat on unistatud, saab uuel aastal teoks”, teatas Valgamaa Arenguagentuuri juht Rein Org. “Saime pühadeks rõõmusõnumi – meie külastuskeskuse projekt on heaks kiidetud.” Oru sõnul toetatakse Euroopa Liidu struktuuritoetuste vahenditest Valga külastuskeskuse projekti

Liit: kui Tallinnal on vaba raha, võiks sellega kõnniteid korras hoida

Korteriühistutele teeb talviti enim muret kõnniteede korrashoid, kuna ühistud ei vastuta mitte ainult oma hoovi, vaid ka kinnistuga piirnevate kõnniteede libedusetõrje ja lumerookimise eest. “See aga lisab neile hulga kohustusi, mis rahaliselt jäävad korteriomanike kanda,” rääkis Eesti Korteriühistute Liidu (EKÜL)

Ühistuline ehitus annaks elanikele võimaluse sobiv kodumaja ise valmis ehitada

Eesti Korteriühistute Liidu (EKÜL) hiljutises analüüsis märgitakse, et tänases Eestis on kasutamata potentsiaal, mis on Lääne-Euroopa riikides laialt levinud ning mis eeldab riigi, omavalitsuse ning kodanike omavahelist koostööd eluasemete loomisel. “Ühistulise ehituse puhul jääb kodanikele õigus ja kohustus moodustada korteriühistu,

Tagastatud korterelamute renoveerimistoetuste tähtaeg läheneb

Kuna lähiajal lõpeb Kredexi toetusmeede omandireformi käigus tagastatud korterelamute renoveerimiseks, kutsume tagastatud elamute omanikke ja ühistuid üles taotluse esitamisega kiirustama. Toetust saavad taotleda omandireformi käigus õigusjärgsele subjektile tagastatud korterelamute füüsilistest isikutest omanikud, nimetatud elamutes moodustatud korteriühistud või neis asuvad korteriomanike

Tühjenevad kortermajad kujutavad endast järjest suuremat probleemi

Eesti Korteriühistute Liit on ette valmistanud analüüsi “Korterelamupiirkondade perspektiiv tervikliku ruumilise renoveerimise osas lähtudes regionaalsetest ja demograafilistest trendidest”, mis annab ülevaate eluasemevaldkonna tegevusi koordineerivatest õiguslikest regulatsioonidest, Eesti naaberriikide kogemustest ning pakutud välja lahendused korterelamuvaldkonna stabiilseks arenguks Eestis. Analüüs viitab ühe