Uudiste arhiiv

 

Liit: noored võiks riigilt või kohalikult omavalitsuselt oma kodu ehitamiseks maad saada

Eesti Korteriühistute Liidu (EKÜL) juhatuse liige Urmas Mardi leiab liidu poolt läbiviidud hiljutisele uuringule tuginedes, et tänases Eestis on kasutamata ühistulise ehitamise potentsiaal, mis on Lääne-Euroopa riikides laialt levinud ning mis eeldab riigi, omavalitsuse ning kodanike omavahelist koostööd eluasemete loomisel.  “Noored inimesed, kes on

Ehitushinnaindeks 2013. aastal tõusis

Ehitushinnaindeks tõusis 2013. aastal 2012. aasta keskmisega võrreldes 5,2%, teatab Statistikaamet. Tööjõud kallines eelmise aastaga võrreldes 13,4%, masinad 4,7% ja materjalid 1,2%. 2013. aasta IV kvartalis oli ehitushinnaindeksi muutus III kvartaliga võrreldes 0,3% ja 2012. aasta IV kvartaliga võrreldes 4,7%. III

Tallinnast väljapoole käib tööl 35 000 pealinlast

2011. aasta rahvaloenduse andmetel käib Tallinnast mujale omavalitsusse tööle rohkem kui 35 000 inimest ehk ligi 9% pealinna hõivatutest. „Postimees“ kirjutas hiljuti põneva loo teemal, et Tallinnast väljapoole on ühistranspordiga raske tööle pääseda, kuna vastavaid liine pole.  2011. aasta rahvaloendus andis

Majanduskasvu taastumiseks on vaja rohkem investeeringuid

Eesti majanduskasv on 2013. aastal põhinenud jätkuvalt sisenõudlusel. See on tulenenud eeskätt majapidamiste sissetulekute ja tarbimise suurenemisest. Ekspordi tugi on jäänud Eesti majandusele varem prognoositust väiksemaks, kuna aasta esimesel poolel oli Eesti peamiste kaubanduspartnerite kasv oodatust kesisem. Eesti majandus oli seetõttu 2013. aasta

Ühistuline ehitus annaks elanikele võimaluse sobiv kodumaja ise valmis ehitada

Eesti Korteriühistute Liidu (EKÜL) hiljutises analüüsis märgitakse, et tänases Eestis on kasutamata potentsiaal, mis on Lääne-Euroopa riikides laialt levinud ning mis eeldab riigi, omavalitsuse ning kodanike omavahelist koostööd eluasemete loomisel. “Ühistulise ehituse puhul jääb kodanikele õigus ja kohustus moodustada korteriühistu,

Kuhu liigub Eesti kinnisvaraturg: 4. osa: Millal algatame järgmise ehitusbuumi?

Eestis on statistiliselt ca 645 000 eluruumi. Neist ainult ca 4% on ehitatud viimase 20 aasta jooksul. Arvestades kinnisvara teoreetilist amortisatsiooni, oleks see number pidanud olema ca 10 korda suurem. Seega oleme küll 20 aastaga üles ehitanud oma riigi, kuid

Ehitushinnaindeks III kvartalis tõusis

Ehitushinnaindeksi muutus oli 2013. aasta III kvartalis võrreldes II kvartaliga 1,4% ja võrreldes 2012. aasta III kvartaliga 5,3%, teatab Statistikaamet. Ehitushinnaindeksit mõjutas III kvartalis võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga eelkõige tööjõu ja materjali kallinemine, mis andsid indeksi kogutõusust vastavalt üle

Ehitushinnaindeks jätkas II kvartalis tõusu

Ehitushinnaindeksi muutus oli 2013. aasta II kvartalis võrreldes I kvartaliga 0,8% ja võrreldes 2012. aasta II kvartaliga 5,2%, teatab Statistikaamet. Ehitushinnaindeksit mõjutas I kvartalis võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga eelkõige tööjõu ja materjali kallinemine, mis andsid indeksi kogutõusust vastavalt üle

Ehitushinnaindeks I kvartalis tõusis

Ehitushinnaindeksi muutus oli 2013. aasta I kvartalis võrreldes 2012. aasta IV kvartaliga 2,2% ja võrreldes I kvartaliga 5,6%, teatab Statistikaamet. Ehitushinnaindeksit mõjutas I kvartalis võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga eelkõige materjali ja tööjõu kallinemine, mis andis indeksi kogutõusust vastavalt üle

Uus Maa Kinnisvarabüroo 2013. aasta veebruari kinnisvaraturu ülevaade

EESTI Eesti kinnisvaraturg oli veebruaris tehingute hulga poolest mullusest tublisti aktiivsem. Kui vaadata numbrite dünaamikat, siis on põhimõtteliselt tegu möödunud aasta koopiaga, kuid vahe jaanuari ning veebruari tehinguhulga vahel on vähenenud, mis tähendab, et varasemalt tuttav “unine” jaanuar on kadumas.

Ehitushinnaindeks 2012. aastal tõusis

Ehitushinnaindeks tõusis 2012. aastal 2011. aasta keskmisega võrreldes 4,6%, teatab Statistikaamet. Tööjõud kallines 6,3%, masinad 7,2% ja materjalid 3,7% varasema aastaga võrreldes. 2012. aasta IV kvartalis võrreldes III kvartaliga oli ehitushinnaindeksi muutus 0,8% ja võrreldes 2011. aasta IV kvartaliga 3,7%. Võrreldes

Statistika: Ehitushinnaindeks kasvas aastaga 5%

Ehitushinnaindeks rühib jõudsalt kasvusuunal. Indeks jääb oma tipule veel küll kümmekond punkti alla. Praktikud tõdevad juba ammu, et reaalsed ehitushinnad on kunagise buumi tasemel, kui mitte veel kõrgemal. 2012 III kvartaliks on ehitushinnaindeks statistikaameti andmetel aastaga tõusnud 5,0%. Indeksi oluliseimaks

Ehitushinnaindeks III kvartalis tõusis

Ehitushinnaindeksi muutus oli 2012. aasta III kvartalis võrreldes II kvartaliga 1,3% ja võrreldes eelmise aasta III kvartaliga 5,0%, teatab Statistikaamet. Kvartalimuutust mõjutas enim tööjõu kallinemine, aastamuutust materjalide hinnatõus. Tänavu II kvartaliga võrreldes mõjutas indeksit enim kulutuste tõus tööjõule 4,4% (eelmise

Augustikuu korteriturul

Maa-ameti tehingustatistika andmetel oli augustikuu Tallinna ja Tartu korteriturul väga aktiivsed, sest tehinguid tehti rohkem kui viimase paari aasta jooksul. Ka Pärnu tehingute maht oli üle mitme aasta kõrgeim. Narva korteriturg oli see-eest tõsine põrumine, sest maht vähenes umbes 2

Ehitusturg kahandab uusarenduste turul valikuvõimalusi

Viimasel ajal on ilmunud mitmeid arvamuslugusid, kus mainitakse uute korterelamute defitsiiti. Ka Domus Kinnisvara analüüsid näitavad, et uusi korterelamuid on pakkumises vähem kui võiks, sest vastav nõudlus on olemas. Üks põhjus, millele ebapiisava pakkumise puhul viidatakse, on kõrge ehitushind, mille