Uus Maa Kinnisvarabüroo 2013. aasta veebruari kinnisvaraturu ülevaade

EESTI

Eesti kinnisvaraturg oli veebruaris tehingute hulga poolest mullusest tublisti aktiivsem. Kui vaadata numbrite dünaamikat, siis on põhimõtteliselt tegu möödunud aasta koopiaga, kuid vahe jaanuari ning veebruari tehinguhulga vahel on vähenenud, mis tähendab, et varasemalt tuttav “unine” jaanuar on kadumas.

Allikas: Maa-amet

Maa-ameti statistika kohaselt toimus kogu Eestis veebruarikuu jooksul 2936 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille koguväärtuseks kujunes 140,8 miljonit eurot. Jaanuariga võrreldes kerkis tehingute hulk 4,9% ning mulluse veebruariga võrreldes 20,9%.

Kuuga tõusis korterite keskmine ruutmeetri mediaanhind vaadeldud linnadest Tallinnas, Tartus, Pärnus, Narvas, Kohtla-Järvel, Rakveres ja Haapsalus ning langes Jõhvis, Kuressaares ja Viljandis.

Tallinn

Sarnaselt kogu Eestile tõusis ka kinnisvaraturu mootoriks olevas Tallinnas tehingute hulk nii jaanuari kui ka eelmise aasta sama perioodiga võrreldes. Samas on üha enam märgata ostuaktiivsuse (ehk huvi soetada kinnisvara) kandumist kesklinnast äärelinna poole. Kuigi tehingute struktuuris see väga veel avalduma pole hakanud, võib see aasta edenedes aga muutuda.

Allikas: Maa-amet

Maa-ameti andmeil toimus veebruaris Tallinnas 875 kinnisvara ostu-müügitehingut koguväärtusega 73,3 miljonit eurot. Jaanuarikuuga võrreldes kerkis tehinguaktiivsus 18,9% ja 2012. aasta veebruariga võrreldes 18,6%.

Ka korteriturg jätkas mõõdukat kasvu. Veebruaris vahetas omanikku 584 korterit, mis on jaanuarist 9,4% enam. Ruutmeetri keskmine mediaanhind on juba neljandat kuud järjest enam kui 1000 eurot – veebruaris kerkis hind 4,5%, 1058 eurole. Aastaga on see kerkinud aga 15,3%.

Korteri ruutmeetri keskmine mediaanhind ning selle muutus linnaosade kaupa

Allikas: Maa-amet

* Suuri hinnakõikumisi põhjustab tehingute struktuur – nii tehingute arv kui ka kallima või odavama hinnaklassi korterite hulk tehingute koguarvust.

Veebruaris tuli pakkumisele mitmeid uusi arendusprojekte, mille ruutmeetri keskmine hinnatase ületab enamasti 2000 euro piiri. Statistika näitab, et sageli broneeritakse hinnast hoolimata juba pakkumise alguses pooled korterid.

Niisuguse suure huvi osaliseks saavad just need projektid, kus pööratakse rohkem tähelepanu planeeringutele, ökonoomsele kütteviisile ja läbimõeldud elukeskkonnale. Kasvavad hinnad ja tihe konkurents tõstavad praktiliselt iga kuuga arendusprojektide “kvaliteedilatti” aina kõrgemale, mis tähendab, et uued tulijad peavad eduka müügi saavutamiseks ka aina enam eeltööd tegema.

Allikas: Maa-amet

Väikeinvestorid on enam tegutsemas magalapiirkondades, kus üüriturg on praegu aktiivsem. Endiselt ostetakse likviidseid 1- ja 2-toalisi kortereid, mis on heas seisukorras ja võimaldavad uuel omanikul alustada otsekohe üüriäri.

Üürikorterite pakkumiste hulk on kasvanud enamikes linnaosades, mis on mõnel juhul mõjutanud ka keskmist pakkumishinna taset. Statistika järgi on populaarseimaks kujunenud Mustamäe, kus erinevalt teistest linnaosadest on pakutavate üürikorterite hulk jäänud samale tasemele. Mujal linnaosades on nende hulk mõnel juhul isegi kahekordistunud.

Kõige enam on üürikorterite pakkumiste hulk kasvanud kesklinnas, kus hinnatase on pidevalt kasvanud. Just selle tõttu on üsna paljud kesklinnas töötavad inimesed otsustanud üürida taskukohasema korteri tsentrumist eemal. Üürikorterite pakkumistehulga kasvu taga on ka seniste üürnike kolimine ostetud korterisse või Eestist lahkumine.

Allikas: Maa-amet

Ka eramuturg oli veebruaris jaanuarist aktiivsem. Omanikku vahetas 26 eramut ja suvilat ning 10 elamukrunti. Järjest vähem on põhjust rääkida eramuturu sesoonsusest, kuna inimeste ostuhuvi ei sõltu enam peaaegu üldse aastaajast. Pigem on määravaks tegurtiks finantsiline võimekus ja pangalaenu kättesaadavus.

Tartu

Veebruaris oli turg üle ootuste aktiivne. Praegu mõjutab kinnisvaraturgu suur nõudlus ja pakkumiste vähesus, mis paratamatult toob kaasa hindade tõusu. Selline asjade käik on pannud müüjad nn jõupositsioonile.

Allikas: Maa-amet

Maa-ameti andmetel toimus veebruaris Tartus 179 kinnisvara ostu-müügitehingut, mis on jaanuari tulemusest suisa 32,6% enam. 2012. aasta veebruariga võrreldes paisus tehingute hulk aga 53%.

Ka korteriturg, mis on Tartu kinnisvaraturu kasvu mootoriks, tegi veebruaris suure hüppe üles. Oma osa mängivad selles nii investorid kui ka väga edukaks osutunud uusarenduste müük.

Allikas: Maa-amet

Omanikku vahetas möödunud kuu jooksul 127 korterit, mis on jaanuarist 51,2% enam. Viimase 12 kuu lõikes on tegu kolmanda tulemusega. Ruutmeetri keskmine mediaanhind tõusis kuuga 1,4%, 905 eurole. Aastaga kerkis see aga 9,2%.

Eramuid müüdi veebruaris 16 ning elamukrunte 1. Kuigi jaanuari 8 müügiga võrreldes oleks tõus päris korralik, jõudis maade- ja majadeturg veebruaris tegelikult tagasi oma viimase aasta tüüpilisele tehingutasemele.

Ida-Virumaa

Ida-Virumaa jätkas veebruaris jaanuarikuises rütmis. Maa-ameti andmetel toimus kokku 262 kinnisvara ostu-müügitehingut, mis on aasta esimesest kuust 0,8% vähem. 2012. aasta veebruariga võrreldes on tehinguaktiivsus tõusnud aga 20,2%.

Allikas: Maa-amet

Korteriturul sarnast stabiilsust polnud, oli nii tõusjaid kui ka langejaid. Näiteks Narvas müüdi veebruaris 64 korterit (jaanuaris 51), mille keskmiseks ruutmeetri mediaanhinnaks kujunes 393 eurot (aastane hinnatõus 14,6%).

Allikas: Maa-amet

Maakonnakeskuses Jõhvis müüdi veebruaris 16 korterit (jaanuaris 19) ning ruutmeetri keskmine mediaanhind on aastaga langenud 43,1%, 161 eurole. Kohtla-Järvel toimus veebruaris 55 korterimüüki (jaanuaris 62) ning ruutmeetri mediaanhind langes aastaga 12,2%, 86 eurole. Jõhvi ja Kohtla-Järve kohta tuleb siiski märkida, et suured langused ja tõusud on neis linnades tulenevalt kinnisvaraturu eripäradest suhteliselt tavalised.

Allikas: Maa-amet

Veebruaris tärkas huvi ka maamajade ja suvilate vastu, mis on aga kevade lähenedes üsnagi tavapärane. Tehingute mõttes oli eramuturg aga talvine – näiteks Jõhvis müüdi vaid üks maja.

Pärnu

Pärnus oli veebruarikuine kinnisvaraturg aasta algusest mõneti vaiksem. Maa-ameti andmetel toimus möödunud kuul suvepealinnas 68 kinnisvara ostu-müügitehingut, jäädes jaanuari 75-le mõnevõrra alla. Aastaga on tehingute hulk kerkinud siiski 19,3%.

Allikas: Maa-amet

Kortereid müüdi veebruaris 50 (jaanuaris 54). Ruutmeetri mediaanhinnaks kujunes 713 eurot. Võrreldes jaanuarikuuga tõusis hind 6,8% ja 2012. aasta veebruariga võrrelduna 32,5%.

Allikas: Maa-amet

Hoolimata tehingute hulga langusest on kevade lähenedes korterite ostuhuvi taas suurenenud. Kuigi see on suvituslinnale täiesti omane, on huvi võrreldes möödunud aastaga oluliselt suurem. Ostjaskonnast ca 5% on investorid, kelle ostueesmärk on kas üüritulu või tulevikus korter kallimalt müüa.

Eramuturu tehingute tase oli aasta keskmisest madalam, milles mängib oma rolli kindlasti ka talv. Müüdi kolm eramut ja üks elamukrunt.

Viljandi

Viljandi kinnisvaraturg oli veebruaris jaanuarist veidi aktiivsem, kuid viimase 12 kuu lõikes keskmisest tasemest siiski mõneti madalam. Maa-ameti andmetel teostati kokku 19 kinnisvara ostu-müügitehingut, mis võrreldes jaanuariga on 18,8% ja möödunud aasta veebruarist 35,7% enam. Kuigi protsendid on märkimisväärsed, on sellised liikumised väikestel kinnisvaraturgudel siiski täiesti tavapärased.

Allikas: Maa-amet

Kortereid müüdi 8 (jaanuaris 10). Ruutmeetri keskmiseks mediaanhinnaks kujunes 465 eurot, mis võrreldes jaanuariga tähendab 20,4% langust ja aastataguse veebruariga võrreldes 4,7% kukkumist.

Allikas: Maa-amet

Eramuturg püsis tavapärasel tasemel – müüdi kaks maja ja üks elamukrunt.

Rakvere

Veebruaris oli Rakvere kinnisvaraturg vaikne, langedes 12 kuu keskmise tasemega võrreldes suhteliselt madalale. Maa-ameti andmetel toimus möödunud kuul 19 ostu-müügitehingut. Jaanuaris tehti neid 29 ning möödunud aasta veebruaris 33.

Allikas: Maa-amet

Kortereid müüdi 14 (jaanuaris 18) ja ruutmeetri mediaanhinnaks kujunes 407 eurot. Võrreldes jaanuariga kerkis hind 8,2%, kuid 2012. aasta veebruariga võrreldes langes hind 26,8%.

Allikas: Maa-amet

Kui müügiturg langes, siis üüriturul puudub jätkuvalt vakants ja nõudlus ületab pakkumise. Selle põhjuseks on muu hulgas ka käimas olev Rakvere haigla ehitus, sest sellega seotud tööjõud mujalt piirkondadest vajab ajutist elamispinda.

Eramuturg möödus veebruaris tehinguteta. Kuu teises pooles muutus suuremaks aga huvi põhjarannikul asuva suvituspiirkonna vastu. Küsitud on nii Käsmu, Võsu, Eisma kui ka Karepa kohta ning toimuvad ka ostutehingud. Kuigi üldjuhul on suvilate vastu hakatud huvi tundma mõnevõrra hiljem, pigem märtsi teises pooles, on käesoleva aasta erandi põhjustanud ilmselt soe ja mõneti päikeseline veebruari teine pool.

Kuressaare

Kuressaare kinnisvaraturul möödus veebruar stabiilselt ja müüdud objektide hulk oli viimase 12 kuu lõikes keskmisel tasemel. Maa-ameti andmetel toimus kokku 14 ostu-müügitehingut, mis on 12,5% jaanuarist vähem, kuid mullusest veebruarist 75% enam.

Nagu mujalgi väikelinnades, põhjustab Kuressaares suuri hüppeid turu väiksusest tulenev väike tehingute arv, kus iga tehing omab muutuseprotsendile tugevat kaalu.

Allikas: Maa-amet

Kortereid müüdi sarnaselt jaanuarile ka veebruaris 10. Ruutmeetri keskmiseks mediaanhinnaks kujunes 619 eurot, mis tähendab, et kuuga langes hind 7,3% ja aastaga 0,6%. Omanikku vahetas ka kaks eramut.

Allikas: Maa-amet

Haapsalu

Haapsalus müüdi veebruaris 13 kinnisvaraobjekti, mis on jaanuarist ühe võrra vähem, kuid mullusest veebruarist 5 võrra enam. Viimase 12 kuu lõikes oli tegu keskmisest pisut vaiksema kuuga.

Allikas: Maa-amet

Kortereid müüdi 8 (jaanuaris 11). Keskmine ruutmeetri mediaanhind kerkis kuuga 57,9%, 534 eurole. Sellisele kasvule aitas kaasa asjaolu, et müük on aktiivsemaks muutunud ka seni suhteliselt passiivselt huvilisi oodanud möödunud kümnendil rajatud uushoones Posti tänaval, kus pärast aasta-alguse hinnalangetust on müüdud väiksemaid kortereid.

Allikas: Maa-amet

Üüriturg säilitas vaatamata vaiksemale aasta-algusele suhteliselt suure aktiivsuse ning kuigi pakkumisi on pidevalt, leiavad paremad neist uued üürilised loetud tundidega.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

*

− 4 = 2

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

Korteriühistu juhtimine ja asjaajamine