Uudiste arhiiv

 

Nordea majandusprognoos: Eesti majanduse väljavaade paraneb euroala toel

Nordea värske majandusprognoosi Economic Outlook kohaselt on Eesti järgmiste aastate kasvuväljavaade euroala taastumise, madalate intresside ning mõõduka hinnakasvu toel paranemas. Tugeva sisetarbimise jätkumist veab ligi 5 protsendini ulatuv reaalpalga kasv. 2015. aastaks prognoosib Nordea Eestile majanduskasvu 2 protsendi ulatuses, 2016.

2014. aastal kasvas Eesti majandus 2,1%

Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) kasvas 2014. aastal 2013. aastaga võrreldes 2,1%, teatab Statistikaamet. 2014. aasta IV kvartalis kasvas majandus 2013. aasta IV kvartaliga võrreldes 3,0%. 2014. aasta 2014. aastal oli SKP jooksevhindades 19,5 miljardit eurot. Kogu aasta vältel iseloomustas Eesti majandust aeglane, kuid stabiilne

Swedbank: Eluaseme taskukohasus Tallinnas halvenes

2014. aasta neljandas kvartalis langes eelmise aasta sama ajaga võrreldes Balti eluaseme taskukohasuse indeks (BETI)* Tallinnas ja Vilniuses, kuid kasvas Riias. Indeks vähenes kõige enam Vilniuses kiirelt kasvanud korterihindade tõttu. Samal põhjusel halvenes taskukohasus juba kuuendat kvartalit järjest ka Tallinnas.

Hinnalangus veebruaris pidurdus

Eesti Pank

Eesti tarbijahinnaindeks langes veebruaris statistikaameti teatel aasta varasema ajaga võrreldes 0,8%, mis oli väiksem hinnalangus kui jaanuaris. Euroala ühtlustatud tarbijahindade deflatsioon aeglustus samal ajal –0,6%lt –0,3%ni. Veebruaris lõppes enam kui pool aastat väldanud nafta hinna kiire langus maailmaturul, mille tulemusena

Jaanuaris tööstustoodang võrreldes mullusega suurenes

Tööstusettevõtted tootsid 2015. aasta jaanuaris 2% rohkem toodangut kui eelmise aasta jaanuaris, teatab Statistikaamet. Toodang suurenes töötlevas tööstuses ja mäetööstuses, kuid vähenes energeetikas. Jaanuaris toodeti töötlevas tööstuses 2% rohkem toodangut kui eelmise aasta samal kuul. Toodangu mahu suurenemist põhjustas eelkõige

Ehitusmahud mullu vähenesid

Esialgsetel andmetel ehitasid Eesti ehitusettevõtted 2014. aastal Eestis ja välisriikides kokku 2,1 miljardi euro eest, mis oli 3% vähem kui 2013. aastal, teatab Statistikaamet. Vaid Eesti ehitusturgu arvesse võttes vähenesid ehitusmahud 2%. Hooneid ehitati 1,3 miljardi ja rajatisi 809 miljoni euro eest. 2013. aastaga

Keskmise palga saaja ostujõud kasvas kiiresti

Eesti Pank

Keskmine brutokuupalk tõusis statistikaameti andmetel 2014. aasta neljandas kvartalis aastavõrdluses 5,3% ja brutotunnipalk 6%. Eelneva kvartaliga võrreldes palgakasv seega kiirenes. Tänu tarbijahindade langusele kiirenes ka keskmise palga ostujõu kasv, 5,8%ni. Keskmise palga kasvu mõjutab endiselt töötajate registreerimiskohustus, mille tulemusel on

Eluasemelaenude keskmine intressimäär tõusis 2,3 protsendini

Eesti ettevõtete ja majapidamiste laenu- ja liisinguportfell 2015. aasta esimesel kuul eriti ei muutunud, ulatudes kuu lõpus 15,2 miljardi euroni. Sama moodi nagu detsembris täpsustati ka jaanuaris statistika arvestuses klientide põhitegevusala ja see mõjutas laenuportfelli jaotust kliendisektorite ja tegevusalade kaupa. Lisaks

Pindi Kinnisvara: turuinfo 01/2015

Pindi Indeks tõusis jaanuaris 4,6% võrra, andes 17 Eesti suurema linna tehingute kaalutud keskmiseks hinnaks 1192 eurot. Detsembris oli antud suurus korrigeeritud andmetel 1140 €/m². Kui 2014. aasta detsembris tehti antud linnades 1106 korteriomandi tehingut, siis jaanuaris langes aktiivsus kõigest

Ettevõtete laenamisvajadus 2014. aastal mõnevõrra suurenes

Eesti Pank

Ettevõtete võime oma tegevust rahastada on endiselt suhteliselt hea. Seda toetavad varem kogutud puhvrid, suhteliselt hea ligipääs pangalaenudele ja baasintressimäärade väga madal tase. Vähenenud kasumite tõttu ettevõtete rahastamisolukord möödunud aastal siiski mõnevõrra halvenes. Väiksemad ettevõtted on mõneti keerulisemas olukorras, kuna

Nõrgast väliskeskkonnast hoolimata majandus IV kvartalis kasvas

Eesti Pank

Majandus kasvas 2014. aasta neljandas kvartalis statistikaameti andmetel aastavõrdluses 2,7% ja kvartalivõrdluses 1,1%. Eelmise aasta kokkuvõttes oli majanduskasv 1,8%. Majanduskasvu mõjutasid positiivselt töötlev tööstus, energeetika ja jaekaubandus, vähenes aga ehituse ning veonduse ja laonduse lisandväärtus. Eksport kasvas nõrgast väliskeskkonnast hoolimata

Eesti elanik eelistab olla eluruumi omanik

Viimase rahvaloenduse andmetel iseloomustab Eestit teiste Euroopa riikidega võrreldes suur koduomanike osatähtsus. 78%-l Eesti leibkondadest on vähemalt üks leibkonnaliige eluruumi omanik. Riikide võrdluses paigutub Eesti selle näitaja poolest 7. kohale. Rumeenias on 93% leibkondadest eluruumi omanikud. Hoopis teistsugune pilt kirjeldab

Energia hindade järsk langus süvendas deflatsiooni

Eesti Pank

Energia odavnemine jaanuaris süvenes, mille tulemusena langes hinnatase Eestis kuu varasemaga võrreldes 0,4%. Statistikaameti andmetel ulatus aastane hinnalangus 1,3%ni, mis on viimase viie aasta suurim. Nafta oli jaanuaris maailmaturul kuu varasemaga võrreldes ligikaudu 25% ja aastataguse ajaga võrreldes umbes 55%

Tarbijahinnaindeksit mõjutas jaanuaris enim mootorikütus

Tarbijahinnaindeksi muutus oli 2015. aasta jaanuaris võrreldes 2014. aasta detsembriga -0,4% ning võrreldes eelmise aasta jaanuariga -1,3%, teatab Statistikaamet. Kaubad olid 2014. aasta jaanuariga võrreldes 2,3% odavamad ja teenused 0,6% kallimad. Kaupade ja teenuste administratiivselt reguleeritavad hinnad on eelmise aasta

UPC: Tallinna kinnisvaraturu graafikud jaanuar 2015

2015 aasta on alanud kinnisvaraturu aktiivsuse mõistes reeglipäraselt – Tallinna korteriomandite müügitehingute arv vähenes eelmise aasta detsembri 712-lt 526-le ehk 26%. Läbi aastate on üldjuhul jaanuar olnud tehinguaktiivsuselt tagasihoidlik ja tehtud tehingute arv jääb eelneva aasta lõpule alla olenevalt aastast