Tagasihoidlikuma majanduskasvu põhjustasid kahanenud investeeringud

Esimeses kvartalis oli Eesti SKP kasv rahandusministeeriumi ootustest madalam, kuid seda mõjutasid mitmed ühekordsed või ajutised tegurid. Majanduse lisandväärtus, mis ei arvesta aktsiisimaksude laekumise negatiivset mõju, suurenes aastaga 2,2 protsenti ning riigieelarve laekumiste mõistes olulisem SKP nominaalkasv vastas 5,7 protsendiga ministeeriumi kevadprognoosile.

Mitmed eelmisel aastal aset leidnud positiivsed arengud Eesti majanduses selle aasta esimeses kvartalis oodatult aeglustusid. Esimese kvartali tagasihoidlikuma majanduskasvu peamine põhjus oli investeeringute vähenemine, mida lisaks ehitustegevusele mõjutas ka ettevõtete vähenenud kapitalimahutus masinatesse ja seadmetesse ning transpordivahenditesse.

Töötajate palgatulu kasvas esimeses kvartalis siiski peaaegu 7 protsenti, kuid üha suurem osa sellest tuleb edaspidi keskmise palga kasvust ning üha väiksem osa hõivatute arvu suurenemisest. kasvu pidurdab enam madal nõudlus toodangu järele, kuid pikemas plaanis üha rohkem tööealiste arvu kahanemine.

Tarbijate kindlustunne oli aasta algul selgelt kõrgem nii eelmise kvartali kui aastatagusega võrreldes. See julgustas elanike tarbimiskulutusi suurendama palga- ja pensionitulu kasvust mõnevõrra kiiremini. Tarbimine suurenes valdavalt toidu ja teiste kulukaupade arvelt, kuid kiirelt kasvas ka kodu sisustamisega seotud kestvuskaupade ja vaba ajaga seotud teenuste tarbimine. Poolpüsikaupade tarbimine püsis aastatagusel tasemel ning rõivaste ja jalanõude tarbimine aastaga vähenes.

Valdav osa majanduskasvust tuli tööstussektorist. Töötleva tööstuse lisandväärtuse kasvu panustas eelkõige elektroonikaseadmete ja keemiatoodete tootmismahtude suurenemine ja kasumlikkuse paranemine. Pooltes majandusharudest lisandväärtuse langus jätkus nii nõrga eksportnõudluse kui tagasihoidliku sisetarbimise tõttu.

Positiivselt panustas majanduskasvu veel energeetikasektor tänu elektrienergia tugevale ekspordile. Teenindussektori lisandväärtus kasvas nõrgenenud välis- ja sisenõudluse tõttu marginaalselt. Enim pidurdas kasvu veonduse ja laonduse lisandväärtuse langus, mida võib seostada vähenenud kaubavoogudega ning halvenenud kasumlikkusega laomajanduses. Samal ajal kiirenes sisekaubanduse lisandväärtuse kasv seoses hulgikaubanduse majandusnäitajate paranemisega.

Arvestades ebasoodsat väliskeskkonda, kus Põhjamaade kui peamiste kaubanduspartnerite kaubavahetusmahtude langus süvenes, oli Eesti kaupade ja teenuste ekspordi kuueprotsendine suurenemine esimeses kvartalis hea tulemus. Kui möödunud aastal ületas impordi kasv eksporti kõrge investeerimisaktiivsuse tõttu, siis selle aasta alguses oli ekspordi kasv taas tugevam tänu tagasihoidlikumale sisenõudluse arengule, mistõttu netoekspordi panus pöördus positiivseks.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.

*

− 4 = 6

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

25.05.2022 Pärimine – mida peab teadma pärimismenetlusest