Tallinna linnavalitsus esitas volikogule vastuvõtmiseks Põhja-Tallinna üldplaneeringu, mis määrab linnaosa ruumilise arengu järgmiseks paarikümneks aastaks. Tegemist on strateegilise dokumendiga, mille eesmärk on pakkuda lahendusi kiirelt muutuva linnaosa suurimatele väljakutsetele: avada seni paljuski suletuna olnud mereäär ja kunagised tööstusalad ning parandada liikuvust Põhja-Tallinna sees ja ühendusi teiste linnaosadega.
Linnaplaneerimise abilinnapea Madle Lippus rõhutas, et üldplaneeringu ülesanne on tõlkida linna üldised arengueesmärgid igapäevase linnaruumi kavandamisesse. „Tallinna eesmärk on olla maailma parim pealinn, kus muuhulgas saavad lapsed käia kodulähedases koolis ja lasteaias, liikumine ühistranspordiga on mugav ja kiire ning ettevõtjaid ei takista põhjendamatu bürokraatia. Üldplaneeringuga kavandatu annab just sellise suuna Põhja-Tallinna edasiseks kujunemiseks. Lisaks annab kaasaegne üldplaneering võimaluse senisest oluliselt kiiremini edasi liikuda detailplaneeringute ja projekteerimistingimustega, mis toetab seal tegutsevaid ettevõtjaid ja parandab kodude taskukohasust.”
Lippuse sõnul läheb üldplaneering kõigepealt volikogule vastuvõtmiseks ning seejärel avalikule väljapanekule, kus kõigil on võimalik planeeringu kohta arvamust avaldada. „Paralleelselt alustame uue ülelinnalise üldplaneeringu koostamist, et Tallinna ruumiline areng tervikuna lähtuks Tallinn 2035 strateegia arengueesmärkidest,“ rääkis Lippus.
Planeering tugevdab linna ja mere sidet, luues tervikliku rannapromenaadi ja parandades juurdepääsu rannaalale. Endised sadama- ja tööstusalad saavad uue elu elamu-, kultuuri- ja ärikeskkonnana, säilitades piirkonna ajaloolise iseloomu. Vähekasutatud alad muudetakse ligipääsetavateks rohealadeks ja puhkeparkideks, mis pakuvad linnaruumi visuaalset avarust ning täidavad kliimaeesmärke. Põhja-Tallinna üldplaneeringu põhimõte on avada, ühendada ja hoida – see tähendab panustamist ühistransporti, haridusvõrku ning loodus- ja kultuuriväärtuste hoidmist.
Tallinna peaarhitekt Andro Mänd rõhutas dokumendi ajakohastamise olulisust. „Uue üldplaneeringuga loome head eeldused inimkeskse linnaruumi kujunemiseks. Kehtiv planeering on veerand sajandi vanune, mistõttu on värske ja terviklik nägemus hädavajalik, et linnaosa areng muutuks koordineeritumaks ning kaasaegne ja kvaliteetne linnaruum sünniks kiiremini.“
Ruumiline areng tugineb Põhja-Tallinna tihedamal sidumisel ülejäänud linnaga. Arendused hõlmavad tänavaruumi, ühistranspordi, rattateede ja rööbastranspordi lahendusi, et toetada erinevaid liikumisviise, aitavad vähendada autostumist ning muudavad liikumise turvaliseks, mugavaks ja keskkonnasõbralikuks.
Rohevõrgustikku käsitletakse terviklikult – säilitatakse ja väärtustatakse looduslikke alasid, nagu Paljassaare hoiuala ja Merimetsa mets, mida täiendavad uued rohekoridorid, näiteks Putukaväil. Need täidavad nii looduskaitselist rolli kui pakuvad kvaliteetseid puhkevõimalusi.
Üldplaneering loob aluse mitmekesise ja avatud linnaruumiga kogukondade kujunemiseks. Elu-, töö- ja vaba aja alad peavad moodustama tervikliku, turvalise ja elujõulise linnakeskkonna. Dokument määrab ehitustingimused, maakasutuse põhimõtted, rohevõrgustiku arengusuunad ning avaliku ruumi kujundamise alused. Linnavalitsus saadab üldplaneeringu volikogule otsustamiseks, seejärel järgneb selle avalikustamine, mille raames on elanikel, kinnistuomanikel ja ettevõtjatel võimalus tutvuda materjalidega ning esitada ettepanekuid. Kohalike inimeste arvamus on väga oluline, sest just nemad tunnevad oma elukeskkonna tugevusi ja kitsaskohti kõige paremini. Üldplaneeringu materjalidega saab tutvuda veebiaadressil https://gis.tallinn.ee/pohjatallinnyp/.
Põhja-Tallinna üldplaneering ei muuda kehtetuks olemasolevaid detailplaneeringuid, vaid loob selge ja tulevikku vaatava aluse edasistele arengutele. Tegemist on sammuga tervikliku, keskkonnahoidliku ja identiteeti väärtustava linnaosa suunas, kus ajalooline pärand, kvaliteetne elukeskkond ja ettevõtlus arenevad koos, luues mitmekesise, kestliku ja hästi toimiva linnaruumilise terviku.
