Tallinna linnavalitsus saatis linnavolikogule kehtestamiseks Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringu, mis suunab piirkonna arengut järgmistel aastakümnetel. Planeering näeb ette mereääre järkjärgulise avamise inimestele ning seab eesmärgiks arendada ühistransporti, tänavavõrku ja avalikke teenuseid koos uute kodude ja töökohtade rajamisega.
Uus üldplaneering muudab senist lähenemist Põhja-Tallinna arengule: kui varem oli tähtsal kohal tööstusalade säilitamine, siis nüüd on eesmärk järk-järgult vähendada keskkonda saastava tööstuse osakaalu.
Abilinnapea Tiit Teriku sõnul nõuab Põhja-Tallinna kiire areng uusarenduste ja taristu läbimõeldud planeerimist. „Põhja-Tallinnas on mitu suurt arenguala ning oluline on, et uusi kodusid ja töökohti ei rajataks taristust eraldi. Elanike arvu kasvuga peavad sammu pidama ühistransport, tänavad ja avalikud teenused ning uued piirkonnad peavad olema hästi seotud ülejäänud linnaga. Arendustegevus peab olema tasakaalus piirkonna teenuste, rohevõrgustiku toimimise ja Natura alade kaitse aspektist. Üldplaneering annab meile tervikpildil põhineva kindluse, et uued piirkonnad sobivad Tallinna linnaruumi ja arenevad vastutustundlikult,“ märkis Terik.
Põhja-Tallinnal on ligi 20 kilomeetrit merepiiri. Üldplaneeringu järgi kujuneb osa praegustest rannikuäärsetest sadama- ja tööstusaladest aja jooksul kõigile avatud linnaruumiks. Tulevikus ühendavad neid piirkondi rannapromenaad ning jalg- ja rattateede võrgustik. Samal ajal säilitatakse looduslikud rannaalad muu hulgas Paljassaarel, Koplirannas, Viruliiva rannas ja Kopli liinide piirkonnas.
„Mul on hea meel, et pärast üldplaneeringu vastuvõtmist on täiendatud selle kehtestamise otsuse seletuskirja, kus nüüd on olulisel kohal ka Põhja-Tallinna sporditaristu arendamine. Oleme kaardistanud võimalikud asukohad uutele spordirajatistele ja moodustanud töörühma, kes koostab 2027. aastaks linnaosa sporditaristu teekaardi, millest saab sisend ka Tallinna uuele üldplaneeringule,“ ütles Põhja-Tallinna vanem Manuela Pihlap.
Tema sõnul loob üldplaneering võimalused uute kodude rajamiseks, kuid elanike arvu kasv võib kujuneda varem eeldatust tagasihoidlikumaks. „Kui seni oleme tundnud muret taristu võimekuse pärast, siis hiljutine rahvastikuprognoos lubab olukorda rahulikumalt hinnata. Baasstsenaariumi järgi kasvab Põhja-Tallinna elanike arv 2050. aastaks ligikaudu 4430 inimese ehk 7 protsendi võrra, mis on kordades vähem, kui esialgu eeldati,“ selgitas Pihlap.
Endised sadama- ja tööstusalad saavad tulevikus kujuneda elu-, töö- ja vaba aja veetmise piirkondadeks. Hoonestuse kavandamisel tuleb seejuures arvesse võtta olemasolevat linnaruumi, kultuuripärandit, rohevõrgustikku ja ümbruskonna eripära.
Üldplaneeringust lähtutakse edaspidi kogu Põhja-Tallinnas detailplaneeringute koostamisel ja projekteerimistingimuste andmisel.
