Paljud korterelamutes asuvad rõdud on ületanud viiekümne aasta vanuse ning vajavad põhjalikku kontrolli ja hooldust. Ilma regulaarse kontrollita võivad kahjustunud rõdud kujutada tõsist ohtu nii elanikele kui ka möödujatele. Korteriühistutel lasub oluline vastutus hoone konstruktsioonide seisukorra jälgimisel ja rõdude ohutuse tagamisel.
Vanad rõdud kaotavad kandevõime ja kujutavad varisemisohtu
Vananevate betoonrõdude suurimaks probleemiks on aja jooksul kahjustunud metallkinnitused ja murenema hakanud betoon. Need kaotavad oma kandevõime ning võivad põhjustada ohtlikke olukordi. Rõdu esipaneel võib kaaluda 400–1000 kilogrammi, sellise massi kukkumine on ohtlik isegi esimese korruse kõrguselt. Halvimal juhul võib alla kukkuda kogu rõduplaat, kergematel juhtudel eralduvad betoonitükid või rõdupiirded.
Korteriühistu vastutab hoone ohutuse eest
Ehitise ohutuse eest vastutab selle omanik, korterelamute puhul kõik korteriomanikud korteriühistu kaudu. Rõdude ja fassaadide korrasoleku tagamine on ühistu otsene kohustus.
Ohutuse ja hoone püsivuse tagamiseks on soovitatav korteriühistutel:
- regulaarselt jälgida rõdude ja varikatuste seisukorda, pöörates tähelepanu pragudele, betoonipurule ja roostele;
- korraldada visuaalne ülevaatus ning vajadusel kaasata ehitusspetsialist;
- tellida rõdude ja fassaadi tehniline audit, et kaardistada probleemid ja kavandada vajalikud remonttööd;
- planeerida hooldustegevused ja parandustööd ühistu eelarvesse.
Ohu märgid nõuavad kohest tegutsemist
Kui rõdul või selle kinnitustes ilmnevad varisemisohule viitavad märgid, tuleb viivitamatult piirata ligipääs nii rõdule kui ka selle alusele alale. Oluline on paigaldada füüsiline tõke, ainult hoiatav lint ei ole piisav ning ei vabasta ühistut vastutusest võimalike õnnetuste korral.
Kohalik omavalitsuse roll
Kui omavalitsus tuvastab hoones varisemisohtu, teavitatakse sellest omanikku ning juhitakse tähelepanu tema hoolsuskohustusele. Omavalitsus saab pakkuda nõu ja infot vajalike tegevuste kohta, aidates ühistutel tagada elanike turvalisuse ja hoone pikaajalise vastupidavuse.
TTJA keskendub riikliku järelevalve käigus ehitiste kasutusjärgsele ohutusele, sealhulgas rõdude ja rõdupiirete seisukorrale. Plaanilise kontrolli või laekunud teadete alusel esitame hoone omanikule vajadusel märgukirja vajalike kontroll- ja ohutusmeetmete rakendamiseks.
