Kuritegevuse ning keskmise töötasu statistikat uurides selgub, et kõige soodsam ning turvalisem on elada saartel ja Kesk-Eestis. Töötasu ja elukoha turvalisuse kõige kehvem suhtarv on aga Harju maakonnas ja Ida-Virumaal.
Elamu või korteri ostmisel hindavad inimesed praegu eelkõige vara seisukorda ning hinda. Vastupidiselt lääneriikide praktikale ei pöörata kinnisvara asukoha turvalisusele erilist tähelepanu. Selle põhjuseks on rahva suhteline vaesus, rikkuse kasvades hakkavad oluliseks muutuma ka need tegurid.
Elukeskkonna turvalisuse ja tuluteenimise võimaluste hindamiseks võiks kasutada registreeritud kuritegude arvu 10 000 elaniku kohta ning keskmise palga statistikat maakonniti.
Juuresoleval graafikul on toodud ka suhtarv, kus kuritegude arv on jagatud maakonna keskmise palgaga. Suhtarv peab näitama, kus on soodsaim keskmise palga ja kuritegude arvu suhe – mida väiksem number, seda soodsam elukeskkond maakonnas on.
Nagu jooniselt näha, on madalaim suhtarv Eestis saartel. Seda võib seletada saarte isoleeritusega mandri-Eestist ning välisriikidest.
Teise üsna soodsasse gruppi kuuluvad Järva, Viljandi, Jõgeva, Lääne-Viru, Lääne, Rapla ja Tartu maakonnad. Tähelepanuväärne on, et nimetatud maakonnad asuvad kõik Eesti
keskosas ja neil pole maismaapiiri Venemaa või Lätiga. Viljandil on küll piirilõik Lätiga, kuid sel lõigul ei asu tähtsaid ühendusteid naaberriigiga.
Kolmanda grupi moodustavad Valga, Põlva, Pärnu ja Võru maakonnad. Huvitaval kombel on siin tegemist peamiste Eesti maismaaühendustega.
Kõige kehvema suhtarvuga rühma moodustavad Ida-Viru ja Harju maakonnad. Harju maakonna tõstab “liidrite” sekka vaieldamatult Tallinna ebaturvalisus.
Tähelepanuväärne on ka asjaolu, et Eesti keskmisest palgast on kõrgem ainult Harju maakonna keskmine palk.
Eesti keskmisest kuritegevuse tasemest on ainsatena üle Harju ja Ida-Viru maakonnad.
Eelnevast saab järeldada, et riskantseim piirkond kodu rajamiseks asub piirialadel, turvalisem on seevastu elada Eesti siseosas või saartel.
Artikkel on avaldatud 22.11.2000 väljaandes Eesti Päevaleht – http://www.epl.ee/artikkel.php?ID=74407
Tõnu Toompark on kinnisvaraanalüütik, -konsultant ja koolitaja, kelle tegevusvaldkonnad on valdavalt: * elamispindade turg, turutrendid, tehingud, hinnad ning turuülevaated; * uute korterite arendamise mahud, müük, hinnad ja analüüsid; * üürituru pakkumine, tehingud ja hinnad ning üüriinvesteeringud, tasuvusarvutused; * elamispindade kättesaadavus numbrilisena; * koolitused eeltoodud valdkondades. Koolituste valdkonnaga on Tõnu Toompark seotud üle 25 aasta. Ta on avaldanud sadu ja sadu kinnisvarateemalisi analüüse, artikleid ja kommentaare. Tõnu Toompark on läbi viinud koolitusi nii kesk-, kutse-, kõrg-, kui ülikoolides, lisaks mitmetes koolitusettevõtetes. Näiteks Kinnisvarakool, Tallinna Tehnikaülikool, Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor, Estonian Business School, Tartu Ülikool, Tallinna Majanduskool.
