Tuumajaam Eestisse

Kalev Kallemets
MTÜ Eesti Tuumajaam tegevjuht

Tänu tuumaenergiale oleks Eesti kodudel võimalik säästa sadu miljoneid kroone aastas. Tänapäeval on tuumareaktorites toodetav elekter ligikaudu 30% odavam kui elektri turuhind Euroopas ning pole põhjust arvata, et ka 10-15 aasta pärast kui Eesti tuumajaam valmiks, arvestades nafta ja CO2 hindu see hinnasuhe muutuks.

Peame Eestis paraku tunnistama fakti, et vaatamata sellele, et Lääne-Euroopa ühiskonnad ja riigid usuvad, et inimese tegevus põhjustab CO2 emissioonide kaudu kliima soojenemist ning on äärmiselt tõsine surve neid emissioone globaalselt kärpida. Isiklikult mulle ja enamus eestlastele kliima soojenemine meeldiks, küttekulud väheneks, aga olles Euroopa Liidu liikmed on meie jaoks kliimapoliitika tõsine reaalsus. Sellega seoses muutuvad nii kivisöel kui põlevkivil köetavad elektijaamad ebaökonoomseks, ka uute põlevkivikatelde ehitust püütakse teostada massiivsete subsiidiumite abil. Praeguses Majandus-ja Kommunikatsiooni-ministeeriumi eelnõus soovitakse massiivset subisiidiumi Eesti Energiale mahus 1,2 miljardit krooni aastas sõltumatult sellest, kas need uued katlad toodavad elektrit või mitte. On väga kaheldav, et Euroopa Liidu komisjon annab riigile loa see subsiidium kinni maksta ehk see täiendav kulu jääks taastuvenergia toetuse näol elektritarbijate kanda. Siis moodustaks taastuvenergia toetus elektri hinnast ligi 30% ehk Eestis oleks Euroopa üks kalleim elekter. Mis on alternatiiv?

Vaatamata suurtele lubadustele pole ka tuuleenergia lahendus, sest uusi tuulikuid rajatakse vaid tänu sellele, et tarbijad maksavad selle elektri eest suurt toetust. Lisaks pole tuuleenergia elektritootmise bilansis ennustatav ja planeeritav võimsus vaid elektrit tuleb võrku täpselt siis kuidas tuul puhub ning Eestis puhub ta tuulikute jaoks sobiva kiirusega maksimaalselt 30% ajast.

Oma tuumajaam ligikaudu 700 MW võimsusega on tõsine alternatiiv. Tuumaenergial on üks suur puudus- selle ehitamine on väga kallis ja keeruline ettevõtmine. Eesti suudab seda teostada vaid koostöös suure Euroopa energiaettevõttega. See on täiesti reaalne kui Eesti riik loob omalt poolt tingimused, kus investoril on võimalik turvaliselt otsustada, et Eestisse tasub tuumajaama rajada. Kuid tuumajaamal on erakordselt oluline eelis lisaks madalamale hinnale- tuumajaama toodetav elekter on väga stabiilse hinnaga 60 aastaks ehk kahe põlvkonna jaoks. Nii on see kõkides riikides, kus tuumajaamad on ehitatud, sest kütusekulu ja personalikulu moodustab vaid 20% tuumajaama elektri hinnast.

Väheoluline pole ka võimalus mankala skeemi kaudu tagada elektri omahinnaga kättesaadavus Eesti tööstuste ja võrguettevõtete jaoks. Odav elekter tööstustele tagab neile konkurentsivõime ja töökohad inimestele. Odav elekter võrguettevõttele nagu Fortum võib tähendada odavamat hinda ka lõpptarbijale. Vaadakem, kuidas see toimib Soomes.

Soome 1780 MW võimsusega Olkiluoto tuumajaama opereerib mankala OY Teollisuuden Voima, mille peamine omanik on Pohjolan Voima(PVO) 57% ja Fortum 27%, millele lisandub veel 4 kaasomanikku 16% ulatuses. Huvitavaim on aga PVO, millel oli 2008 aastal 19 osanikku. Omapärane on 5 linna osalus PVOs kokku 7,32% osaluses. Väikseim osanik on näiteks Rautaruukki OY 0,02%ga, mis vastab 2,8 GWh suurusele aastasele elektriostule Olkiluoto tuumajaamast.

Teine suur mankala skeemi rakendus on uut tuumajaama rajada planeeriv Fennovoima OY, kus 66% omaval Soome firmal Voimaosakeyhtiö SF on kokku 20 osanikku, millest omakorda 7 on haldusettevõtted, millel on omakorda 63 omanikettevõtet, peamiselt kohalikud jaotusvõrgu ettevõtted. Fennovoima soovib rajada 1600- 2400 MW võimsust tuumajaama ning iga ettevõte saab ilmselt omahinnaga sellise elektrikoguse, mida ta oma ettevõttes tarbib või oma jaotusvõrgus klientidele müüb.

Hiljutine Pellervo Majandusuuringute Instituudi uuring näitab, et Fennovoima projekt tagaks ühiskondlikult võrdseima majandusliku kasu jaotuse tänu sellele, et osanikeks on palju osapooli. Näiteks kuna 2/3 Soome jaotusvõrguettevõtetest on osanikud, on planeeritav 10%line elektrihinna langus ning selle hinna stabiilsus.

Tasub õppida Soome kogemustest ja arendada elektrimajandust nii, et see oleks Eesti majanduse ja kodude parimates huvides.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

*

+ 86 = 90

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

Korteriühistu põhikirja ja kodukorra koostamine