Eesti suurima kinnisvarabüroo Uus Maa andmetel jätkas korteriturg veebruaris stabiilsel kursil — tehingute aktiivsus püsis jaanuariga sarnasena, kuid mediaanhinnad näitasid enamikus linnades aastases võrdluses kasvu. Aasta esimese kahe kuu koondpilt kinnitab, et 2026. aasta on seni kulgemas hinnatõusu märgi all, ehkki tehingute arv jääb eelmisele aastale kohati alla.
Uus Maa Kinnisvarabüroo analüüsiosakonna juhi Sten Renar Subatšjuse sõnul on 2026. aasta algus andnud signaale, mis toetavad eelmise aasta lõpus tehtud prognoosi. „Jaanuar-veebruar kinnitab trendi: tehingute arv on mitmes linnas 2025. aasta sama perioodiga võrreldes tagasihoidlikum, kuid hinnad liiguvad üles.
Eesti korteriturg
Tallinna korteriturul tehti veebruaris 662 ostu-müügitehingut. Tehingute arv langes mullusega võrreldes ligi 8,6%, kuid detsembri põhjast on turg selgelt tõusnud — jaanuariga võrreldes kasvas tehingute arv ligi 6%. Korterite ruutmeetri mediaanhind oli 2891 €/m², mis tähendab aastast kasvu 2,6%.
2026. aasta esimese kahe kuu koondpildis tehti Tallinnas 1287 tehingut, mis jääb eelmise aasta sama perioodi 1440 tehingust ligi 10,6% madalamale. Küll aga on aasta alguse kaalutud mediaanhind 938 €/m², ületades 2025. aasta jaanuar-veebruari keskmist (2830 €/m²) ligi 3,8%.
„Kui jaanuar oli Tallinna mediaanhinna poolest viimaste aastate kõrgeim kuu, siis veebruar tasandas pisut tagasi. See on tervislik liikumine — hind ei kasva sirgjooneliselt. Oluline on, et aastases plaanis on hinnatõusu vektor selgelt positiivne,” kommenteeris Subatšjus.
Tartu korteriturul tehti veebruaris 99 ostu-müügitehingut. Eelmise aasta sama ajaga võrreldes kasvas tehingute arv 6,5%, kuid jaanuariga võrreldes langes kolme tehingu võrra ning turg püsis kolmandat kuud järjest ligikaudu 100 tehingu piirimail. Korterite ruutmeetri mediaanhind oli 2237 €/m² — praktiliselt aasta taguse tasemel (−0,4%).
Aasta esimese kahe kuu kokkuvõttes on Tartus tehtud 201 tehingut, mis jääb 2025. aasta jaanuar-veebruari 236 tehingust ligi 14,8% alla. Samas on perioodi kaalutud mediaanhind 2345 €/m², ületades mullusel sama aja 2288 €/m² ligikaudu 2,5%.
Tartu korteriturul tehti veebruaris 99 ostu-müügitehingut. Eelmise aasta sama ajaga võrreldes kasvas tehingute arv 6,5%, kuid jaanuariga võrreldes langes kolme tehingu võrra ning turg püsis kolmandat kuud järjest ligikaudu 100 tehingu piirimail. Korterite ruutmeetri mediaanhind oli 2237€/m² — praktiliselt aasta taguse tasemel (−0,4%).
Aasta esimese kahe kuu kokkuvõttes on Tartus tehtud 201 tehingut, mis jääb 2025. aasta jaanuar-veebruari 236 tehingust ligi 14,8% alla. Samas on perioodi kaalutud mediaanhind 2345 €/m², ületades mullusel sama aja 2288 €/m² ligikaudu 2,5%. „Tartu tehingute arv püsib veel tagasihoidlik, kuid hinnatase on stabiilne,“ kommenteeris Subatšjus.
Pärnu korteriturul sõlmiti veebruaris 65 tehingut, mis on mullusega võrreldes ligi 18,2% ja jaanuariga võrreldes lausa 25% kõrgem tulemus. Mediaanhind oli 2101 €/m², tõustes eelmise aasta veebruariga võrreldes üle 14,2%.
Pärnu 2026. aasta kahe esimese kuu koondtulemus on tugevalt positiivne: kokku 117 tehingut, mis ületab 2025. aasta sama perioodi 97 tehingut ligi 20,6% võrra. Aasta alguse kaalutud mediaanhind 2112 €/m² on mullusel samal ajal olnud 1940 €/m²-st ligi 8,8% kõrgem. Kogu 2025. aasta lõpetas Pärnu 767 tehinguga — 2024. aasta 695 tehingust ligi 10,4% rohkem — ning hinnatõus jätkub ka käesoleva aasta alguses.
„Suvepealinn on veebruariga tõestanud, et 2026. aasta ei alga siinses turusegmendis jahedalt. Nii tehingute arvu kasv kui ka üle 14-protsendine aastane hinnatõus on tugevad numbrid, saame näha mida kevad toob” nentis Subatšjus.
Narva korteriturul tehti veebruaris 52 tehingut, mis on eelmise aasta sama ajaga võrreldes ligi 8,3% kõrgem ning jaanuariga võrreldes muutuseta. Mediaanhind oli 401 €/m², mis tähendab aastast langust ligi 10,4%.
Aasta esimese kahe kuu koondpildis on Narvas toimunud 104 tehingut, mis jääb 2025. aasta sama perioodi 121 tehingust ligi 14% alla. Perioodi kaalutud mediaanhind 388 €/m² on mullusel samal ajal olnud 437 €/m²-st ligi 11,1% madalam.
„Veebruari 6,8-protsendiline kuukasvus on mõõdukas positiivne signaal, kuid pikema trendi pöördumiseks on vaja järjepidevust. Narva turg reageerib tugevalt laiematele regionaalsetele ja majanduslikele teguritele,” märkis Subatšjus.
