Arco Vara: Korteriturul võis II kvartalis märgata ehitusaktiivsuse tugevat langust

Arco VaraKui veel 2019. aasta I kvartalis võis uute korterite ehitamisega alustamise osas Tallinnas täheldada 4,1%-list ning Tartus koguni 575%-list aastast kasvu, siis II kvartalis edasine kasvutempo järsult aeglustus. II kvartalis alustati Tallinnas 42% võrra väiksemas mahus uute korterite ehitamist kui veel aasta tagasi ning koguni 47% väiksemas mahus kui veel 2017. aasta samal perioodil.

Tartu linnas alustati samaaegselt 81% vähem uute korterite ehitamist kui veel 2018. aasta II kvartalis, mida oli ühtlasi 71% vähem kui veel 2017. aasta II kvartalis. Ehituslubade väljastamine II kvartalis samuti vähenes, seda Tallinnas aastases võrdluses 37% ning Tartus 52% võrra. I poolaasta vältel on Tallinnas alustatud uute korterite ehitamist 21% vähem kui aasta varem ning ehituslube on väljastatud 11% vähem kui 2018. aasta I poolaastal ning koguni 50% vähem kui veel 2017. aasta I poolaastal.

Kuigi 2019. aastal on juba aasta alguses prognoositult olnud oodata ehitusaktiivust iseloomustavate näitajate osas võrreldes 2018. aastaga langusele pöördumist, võib periooditi veel tõenäoliselt kohata viitajaga kasutuslubade arvu mõningast kasvu. Samaaegselt on I poolaasta vältel langenud ka lao- ja tootmishoonete ning büroohoonete osas edasine ehitusaktiivsus, kuid järjest madalama võrdlusbaasi ning vahepeal alahinnatud nõudluses tõttu on ehituslubade väljastamine ennekõike büroopindade osas taas kasvule pöördunud.

Mõningase viitajaga on Tallinna korteriturul üldise turuaktiivuse vähenemisele järgnenud ka laialdasem ehitusaktiivsuse taandumine, mis aga tõenäoliselt kogu 2019. aasta vältel ei kujune selliselt nagu II kvartalis. Aasta II pooles on tõenäoliselt ehitusaktiivsuse edasine taandumine tasakaalukam. Kuigi kõrge ehitusaktiivsus ning varade müügitempo on endiselt püsinud proportsioonis, survestades pakkumiste arvu tervikuna pigem langema, on pidev palgakasv ning ennekõike seetõttu järjest kallinenud ehitushind, aeglasemalt täituvad eelmüügi mahud, halvenenud arendusprojektide finantseerimistingimused kui ka jätkuvalt pikad ehituslubade menetlusprotsessid viinud ehitusaktiivsuse langemiseni.

Ühtlasi ei prognoosi Eestis tegutsevad suuremad ehitusettevõtted lähitulevikuks enam olulist erasektorist tulenevat tellimuste mahu ega seega ka ehitushinna kasvu. Juhul, kui võõrtööjõu osas rakendatakse edasisi piiranguid, asub see ehitusaktiivsust senisest veelgi enam mõjutama, soodustades üldiselt soodsa turukonjunktuuri püsides uute korterite pakkumiste arvu vähenemist ja korteriturul hinnakasvu kiirenemist.

Seni on pidevalt kasvamist jätkanud nii ehitusaktiivsust iseloomustavad näitajad kui ka arendusprojektide rahastamise laenumahud, kuid kasv on pöördumas. Kui hetkel vaadata II kvartalis väljastatud eluasemete arendusprojektide laenude käivet, siis säärast langust nagu peegeldub ehitusaktiivsuse osas, ei saa siiski veel täheldada. Seega tõenäoliselt on II kvartali tavapärasest tunduvalt tugevam langus osaliselt ajutine, sest laenuraha kättesaadavus on halvenenud ning omakapitali kasutamine suurenenud, mitte vastupidi, nagu peegeldaks justkui arendusprojektide finantseerimise statistika.

Juhul kui edasine ehitustegevus peaks 2019. aasta vältel langema oodatust enam, võib see taas survestada nii uute kui ka ka järelturukorterite puhul hinnakasvu mõningast kiirenemist. Viimast oleme järelturu osas siiski juba möödunud aasta IV kvartalist erinevates piirkondades veidi kogenud, sest kõige odavamate uute korterite osas on hinnakasv olnud tunduvalt kiirem kui korteriturul üldiselt, mis on vastavas segmendis halvendanud kinnisvara kättesaadavust.

Nii tehingu- kui ehitusaktiivsus on seevastu viimastel perioodidel tõusnud Tallinna lähipiirkondades, mis on tulenenud ennekõike Tallinnas kasvanud hindadest ning parema elukeskkonna otsimisega seotud eeslinnastumise trendist, mida võis sarnaselt täheldada ka möödunud buumi perioodil. Kuigi uute korterite osas ehitustöödega alustamine vähenes Tallinna lähiümbruses II kvartalis aastases võrdluses ligi 25%, võis siiski ehituslubade väljastamise osas täheldada samaaegselt koguni 327%-list kasvu. Paralleelselt on aga suhteliselt tiheda konkurentsi tõttu ridaelamukorterite osas edasiste ehituslubade taotlemine vähenenud.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

*

+ 67 = 73

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

Korteriühistu põhikirja ja kodukorra koostamine