Arco Vara: Majanduskeskkonna paranemine soodustab hoonestamata äri- ja tootmismaade tehinguaktiivsust

Arco VaraHoonestamata tootmismaade tehingute arv asus majanduskeskkonna paranedes 2013. aastast kiirelt kasvama, jõudes 2016. ja 2017. aastal taas 2006. aasta tipptasemele.

Hoonestamata ärimaade osas võis kõrgemat tehinguaktiivsust märgata ennekõike 2014. aastal, mil võõrandati aktiivselt riigi omandis olevaid maid. Sagenenud on kallima hinnaga tehtud tehingud, kuid nii hoonestamata tootmis- kui ärimaade hinnatase ei ole kasvanud tehinguaktiivsuse taustal siiski 2009. aasta langusmomendist kuigi palju taastunud. Tasakaalukalt kasvama asunud ettevõtete investeeringud maasse ja ehitistesse on siiski soodustamas vastavate segmentide edasist kasvu. Mõlema sihtotstarbega maade turud on valdavalt mõjutatud Harju- ja Tartumaal toimuvast, kus hinnataseme suur kõikumine tuleneb üksikutest piirkondlikest kallimatest tehingutest. Üleüldist hinnataseme kasvu on valdavalt tagasi hoidnud enne majanduskriisi aegset perioodi lattu toodetud kuid tänaseni realiseerimata detailplaneeringutega krundid. Ühtlasi on olulist rolli mänginud nii kohalike omavalitsuste kui ka Euroopa Liidu struktuurfondide rahade eest arendatud tööstuspargid, seda ennekõike Ida-Virumaal.

Viimaste kvartalite põhjal võib märgata nii hoonestamata äri- kui tootmismaadega tehtud tehingute arvu mõningast kasvamist väljaspool Tartu- ja Harjumaad, mis tuleneb üleriigilisest majanduskeskkonna järk-järgulisest paranemisest. Erinevalt hoonestamata äri- ja tootmismaadest ei ole hoonestatute puhul aga pärast majanduskriisi aegset perioodi väljaspool Harjumaad erilisi tehinguaktiivsuse ega hinnatasemete kasvutrende märgata, seda ennekõike hoonestatud ärimaade osas. Ärikinnisvara osas jäävad väikeettevõtete puhul kaubanduspindade soetamist takistama kommertspankade poolsed piirangud perspektiivis kahaneva elanikkonnaga piirkondadesse investeerimisel. Valdav osa Eesti tootmisotstarbelise kasutusega hoonetest on ehitatud enne 2000ndaid aastaid, ehitised on tänaseks tihti amortiseerunud ja vajavad rekonstrueerimist. Ostjaskond ja üürnikud eelistavad võimalusel kaasaegse ehituskvaliteediga tootmis- ja laohooneid, mis on siiski soodustamas mitteeluhoonete ehitusaktiivsuse kasvu ka mujal Eestis.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

*

54 + = 63

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

21.10.2021 Kinnisvara ostmine kohtutäiturilt