Möödunud aastal kiirenes Eesti SKP kasv 5 protsendi juurde – nii kiiret, kuid siiski tasakaalulist kasvu võimaldab ilmselt seni arvatust kõrgem kasvupotentsiaal. Tarbijate ja investeerijate käitumine on vaatamata heale konjunktuurile ja sissetulekute kiirele kasvule endiselt konservatiivne. Ehitussektori jõuline areng eelmisel…
Kolmandas kvartalis Eesti majanduskasv aeglustus veidi esimese poolaastaga võrreldes, kuid püsis ehitusinvesteeringute toel siiski tugev. Palgatulu kasv oli kiire, kuid siiski kooskõlas majanduse nominaalkasvuga. Eratarbimise kasvutempo kiirenes, kuid elanike tarbimiskäitumine on endiselt ettevaatlik ja Eesti eksporditulud ületavad kulutusi impordile oluliselt.…
Teises kvartalis kiirenes Eesti majanduskasv investeeringute ja välisnõudluse toel 5,7 protsendini. Tööpäevade arvuga korrigeeritud kasvuks kujunes 5,2 protsenti. Vaatamata palgatulu kasvu kiirenemisele ja kasumite kasvu aeglustumisele majanduse sisemine tasakaal paranes. Välistasakaalu osas ületas kaupade ja teenuste eksport importi sarnaselt kui…
Esimese kvartali tööpäevade arvuga korrigeeritult 4-protsendine majanduskasv viitab majandusolude järkjärgulisele normaliseerumisele pärast pikka stagnatsiooniperioodi. Eesti ekspordipartnerite majanduskasvu kiirenemine toetas välisnõudluse kasvu. Kasumite hüppeline suurenemine toimus madalalt baasilt, kuid tasakaalustas palgatulu kiire kasvu jätkumist. Nii kiiret majanduskasvu mõõdeti Eestis viimati sügavale…
Eelmise aasta viimases kvartalis kiirenes Eesti majanduskasv oluliselt, ulatudes 2,7 protsendini. Eesti majanduse taastumisele aitab kaasa paranenud väliskeskkond kiirenenud kasvuga ja oluliselt paranenud majanduskonjunktuuri hinnangud. Palgatulu kiire kasv on aeglustumas, kuid tarbijate senine ettevaatlikkus on vähenemas ning eratarbimine kasvab endiselt…
Eesti sisemajanduse koguprodukti (SKP) kasv on viimase aasta jooksul kõikunud ühe protsendi mõlemal pool, mis jääb kolm korda alla meie potentsiaalile. Kolmanda kvartali kasvu kiirendasid 1,3 protsendini kaubanduse, energeetika, autotranspordi ja infotehnoloogia tegevusalad. Madalseisus on endiselt ehitus ja põllumajandus. Töise…
Statistikaameti esialgne hinnang Eesti sisemajanduse koguprodukti (SKP) kasvule kolmandas kvartalis – 1,1 protsenti võrreldes eelmise aastaga – viitab ebakindla majanduskeskkonna püsimisele, kuigi kasv kiirenes teise kvartali 0,8 protsendiga võrreldes. Palgatulu kasv aeglustus mõnevõrra, kuid ettevõtete kasumite kahanemine ilmselt jätkus. Majanduskonjunktuuri…
Korrigeeritud andmetel kasvas Eesti sisemajanduse kogutoodang teises kvartalis aastases võrdluses 0,8 protsenti. See jääb oluliselt alla Eesti kasvupotentsiaalile ning on tingitud eelkõige nõrgast nõudluskeskkonnast, mis on majanduskriisi pärand. Täpsustatud andmetel vähenes teises kvartalis oluliselt palgatulu ja kapitalitulu vaheline ebatasakaal ja…
Eesti sisemajanduse kogutoodang kasvas Statistikaameti esialgsel hinnangul aastases võrdluses 0,6%. Tagasihoidliku kasvu taga on valdavalt kütuse ja alkoholi varude suurenemine osaliselt teise kvartali arvelt. Nii sissetulekute, kui tarbimise kasv jätkus teises kvartalis siiski esimese kvartaliga võrreldavas tempos ning majandususalduse koondindeks…
rahandusmiEsimeses kvartalis jäi Eesti majanduskasv tagasihoidlikuks endiselt ebasoodsa väliskeskkonna tõttu. Eratarbimise kasv kiirenes, kuid investeeringute langus jätkus ja valitsussektori tarbimise panus oli tagasihoidlik. Maailma majandust vaevab kogunõudluse defitsiit, mis pärsib Eesti eksportivat tööstust ja investeerimisaktiivsust. Aastases võrdluses kasvas sisemajanduse kogutoodang…
