Mullu kasvas Eesti sisemajanduse kogutoodang esialgsetel andmetel pea neli protsenti. Elanike rahalised sissetulekud suurenesid kümnendiku võrra ja kaupade-teenuste tarbimine peaaegu viis protsenti. Aasta teises pooles taastus ka ettevõtete investeeringute kasv. Eesti ettevõtete ekspordivõime on olnud hea ja majanduse areng üldiselt tasakaaluline, ülekuumenemise märke ei ole. Arvestades maailmamajanduse kasvuootuste mõningast halvenemist, hakkab majanduse kasvutempo aeglustuma.
Eelmise aasta majanduskasv pakkus positiivseid üllatusi. Vaatamata kiirele kasvule märgatavaid ülekuumenemise märke ei ole ilmnenud – tarbijahinnad kasvavad mõõdukalt ja jooksevkonto püsib endiselt ülejäägis, ehk meie välisvõlgnevus väheneb. Laiapõhjalise palgakasvu juures oli elanike tarbimiskäitumine vaoshoitud – tarbimiskulutused on juba viimased viis aastat kasvanud sissetulekutest aeglasemalt. See on võimaldanud suurendada sääste ning mitte kasvatada laenukoormust vaatamata mahukatele eluasemeinvesteeringutele, mille kasv aasta teises pooles siiski taandus. Märkimisväärselt kasvas kiire sissetuleku kasvu najal meie inimeste reisimine välismaal.
Sektoriti kasvasid palgatulu ja kasumid 2018. aastal enim ehituses, kutse-teadus-tehnikaalases tegevuses ja info-side valdkonnas. Kõik need valdkonnad kasvatasid oluliselt ka eksporti. Ehitussektor on olnud suurim panustaja lisandväärtuse kasvu juba üle kahe aasta, kuid eelmise aasta teises pooles hakkas nende kasumlikkus seoses kulude kiire kasvuga kannatama. Väljastatud ehituslubade põhjal võib öelda, et olukord ehitus- ja kinnisvaraturul on rahunemas ning selle valdkonna kiire kasv ei ole erinevalt kriisieelsest ajast tekitanud Eesti majanduses suuri moonutusi.
Ajalooliselt on Eesti ekspordi kasv ja sedakaudu ka majanduse ning tööviljakuse kasv olnud väga sõltuvad meie ekspordipartnerite käekäigust. Majanduskonjunktuuri indikaatorid on Soomes–Rootsis olnud kerges languses juba aasta aega ning nende riikide majanduskasvu ja impordi väljavaateid on viimasel ajal kärbitud, kuigi Soome majanduskasv aasta lõpus siiski kiirenes. Lätis–Leedus ei ole majandususalduse langustrend olnud veel nii selge, kuid ilmselt aeglustub kasv ka seal. Ka Eestis jäi konjunktuuri haripunkt eelmise aasta keskpaika, vaid tarbijad tunnevad ennast kiire elatustaseme kasvu taustal veel kindlalt. Seetõttu on Eesti majanduskasvu aeglustumine hiljemalt selle aasta teises pooles vältimatu. Rahandusministeeriumi kevadine majandusprognoos valmib aprilli alguse
