Rahandusministeerium: Esimese kvartali majanduskasv oli mõõdukas

RahandusministeeriumMajanduskonjunktuuri pikka aega kestnud paranemine esimeses kvartalis pöördus ning majanduskasv stabiliseerus aastases võrdluses 3,8 protsendi juures. Majanduskasv oli tasakaaluline – palgatulu kasvas samas tempos kogu majandusega. Investeeringute mullune kiire kasv pöördus siiski langusesse, kuid seda mõjutas kõrge võrdlusbaas aasta tagasi.

Majandusolud on meie regioonis kui Euroopa Liidus laiemalt jätkuvalt paranenud juba üle kahe aasta ja jõudnud ajalooliselt kõrgele tasemele. Konjunktuuri kõrgpunkt jäi siiski aastavahetusse ja viimastel kuudel on meie lähiriikides ettevõtjate ja tarbijate kindlustunne veidi langenud. Kuigi enamiku ELi riikide majanduskasvu tipp jääb prognooside järgi eelmisesse aastasse, ei tarvitse meie põhiliste ekspordipartnerite majandusareng sellel aastal oluliselt aeglustuda.

Eestis avaldus optimismi taandumine selgelt eelkõige ehituses, kuid nõrgenenud on konjunktuur ka tööstuses ja kaubanduses. Kui teeninduses tööjõu puuduse probleem süvenes jätkuvalt, siis ehituses ja tööstuses olukord enam ei halvenenud. Ehituses võib see viidata konjunktuuri tipu saavutamisele, kuna eelmisel aastal valitussektori poolt kiirendatud nõudluse kasv oli ajutine. Vaatamata suhteliselt headele majandusoludele on inimeste majanduskäitumine endiselt ettevaatlik.

Palgatulu kasv aeglustus eelmise aasta teise poolega võrreldes veidi, ulatudes 8 protsendini. Samas tempos suurenes ka sisemajanduse kogutoodang rahalises väärtuses, nii et palgad kasvasid kooskõlas tööviljakusega. Elanike säästlik tarbimiskäitumine jätkus vaatamata aktiivsele sõiduautode ostmisele, nii et eratarbimise osakaal majanduses langes ajalooliselt madalale tasemele. Sellega käis kaasas elanike finantspuhvrite hoiuste kiire kasv (10 protsenti). Eratarbimise reaalkasvuks mõõdeti alla 3 protsendi, mis meie rahvastiku mõningast suurenemist ja sissetulekute kiiret kasvu arvestades ei ole väga palju. Hinnatõus vähendas aasta kolmel esimesel kuul sissetulekute ostujõudu 3,1 protsenti.

Investeeringud pöördusid esimeses kvartalis langusesse (-8 protsenti), kuna ettevõtted hankisid uusi transpordivahendeid ja masinaid-seadmeid mullusest oluliselt vähem. Valdavalt oli languse taga puidusektor, kus aasta tagasi osteti suures mahus uusi puidutöötlemisseadmeid ning seda taset oli nüüd raske ületada. Transpordivahendite oluliselt vähema hankimise põhjuseks on ilmselt ettevõtetele kuuluvate sõiduautode kõrgem maksustamine alates aasta algusest. Sellegipoolest on ettevõtlussektori investeerimisaktiivsus kriisijärgselt ikka madal. Valitsussektori investeeringute kasv oli endiselt kiire (20 protsenti) ning elanike eluasemeinvesteeringud suurenesid samuti (9 protsenti).

Kaupade-teenuste ekspordi kasv oli viimaste aastate võrdluses tagasihoidlik (rahaliselt 3,2 protsenti). Teenuste ekspordi kasv püsis kiire, kuid kaupade ekspordi aeglast kasvu võib seletada hea konjunktuuriga kodumaisel turul ning meie kaubanduspartnerite madala impordinõudlusega kiirele majanduskasvule vaatamata. Prognooside kohaselt peaks välisnõudlus Eesti majandust sellel ja järgneval aastal siiski kenasti toetama.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

*

8 + = 15

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

Korteriühistu põhikirja ja kodukorra koostamine