Rahandusministeerium: Eesti majanduskasv kiirenes koos naabritega

RahandusministeeriumEsimese kvartali tööpäevade arvuga korrigeeritult 4-protsendine majanduskasv viitab majandusolude järkjärgulisele normaliseerumisele pärast pikka stagnatsiooniperioodi. Eesti ekspordipartnerite majanduskasvu kiirenemine toetas välisnõudluse kasvu. Kasumite hüppeline suurenemine toimus madalalt baasilt, kuid tasakaalustas palgatulu kiire kasvu jätkumist.

Nii kiiret majanduskasvu mõõdeti Eestis viimati sügavale majanduslangusele järgnenud perioodil viis aastat tagasi, kuid pärast seda on sisemajanduse koguprodukti (SKP) kasv olnud keskmiselt 1,8 protsenti, mis ilmselt ei vasta Eesti potentsiaalile. Kriisist taastudes on kasvu tagasi hoidnud madal nõudlus nii sisemajanduses kui ka välisturgudel. See on avaldunud majanduskonjunktuuri näitajates, mis on viimase viie aasta jooksul olnud tagasihoidlikud ja mis eriti oluline, väga stabiilsed – ilma selgete optimismi- ja pessimismiperioodideta. Selline stabiilsus aga ei ole ilmselt kooskõlas julgete tarbimis- või investeerimisotsustega, mis toetaksid nõudlust ja aitaksid kriisist lõplikult välja tulla. Eelmise aasta lõpust alates aga on majanduskonjunktuur järsult paranenud kogu Euroopa Liidus, millega on kaasnenud ka majanduskasvu selge kiirenemine. Sellest on osa saamas ka Eesti.

Väliskaubandus elavnes aasta algul kogu ELis järsult, kui riikide ekspordi kasv kiirenes eelmise aasta lõpu 2 protsendi juurest 10 protsendini esimeses kvartalis. Läti, Leedu ja Soome eksport kasvas veelgi kiiremini ning meie lähinaabrid näitasid samuti viimaste aastate kiireimat majanduskasvu, mis on võrreldav Eesti omaga. Seega toetab Eesti kasvu välisnõudluse jõuline taastumine, mis on sisenõudluses kaasa toonud kiire investeeringute kasvu, kuigi nende tase on endiselt madal.

Esimeses kvartalis kiirenes oluliselt juba aasta lõpus kasvule pööranud ettevõtluskasumite suurenemine. Viimase viie aasta jooksul on kasumite kasv jäänud palgatulu kasvule alla, kuid majanduskonjunktuuri paranemise tõttu võib see trend olla pöördumas. Palgatulu kasvutempo aeglustus kogu eelmise aasta jooksul, kuid kiirenes hõive kasvu toel esimeses kvartalis 5,3 protsendini, kasumite kasv aga kiirenes 18 protsendini.

Esimese kvartali kiire kasvu andmeid tõlgendades tuleb siiski vaadata ka suuremat pilti ehk seda, kuidas Eesti majandus on kriisist taastudes arenenud. Kuna majanduskasv on aastaid üllatanud analüütikuid negatiivselt, siis on Eesti majanduse tase endiselt küllaltki madal, mistõttu võib kiireid kasvunumbreid loodetavasti näha ka järgmiste kvartalite jooksul. See eeldab siiski nõudlust toetavat raha- ja eelarvepoliitikat kogu ELis, mida on jätkuvalt soovitanud ka Euroopa Komisjon.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

*

− 1 = 1

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

Detailplaneeringute koostamine ja menetlemine