Kristin otsustas pärast 30-aastast Saksamaal elamist perega tagasi Eestisse kolida, sest soovis, et tema laps kasvaks tema koduriigis. Tema sõnul polnud kõige suurem väljakutse mitte sobiva töökoha ega lapsele kooli leidmine, vaid eluaseme soetamine. Keeruline oli leida lahendus, mis võimaldaks osta kodu ja kolida püsivalt Eestisse, kui sissetulek laekus Saksamaale. Oma kogemust Eestisse kodu rajamisel jagab ettevõtja Kristin Laufer.
Minu elu Saksamaal sai alguse, kui läksin õppima Lõuna-Saksamaale Stuttgarti ülikooli. Lõpetasin seal kaks eriala, töötasin kahes väga suures autotööstusettevõttes, seejärel sain kliendihalduri tööpakkumise väikesesse firmasse ja kolisin Berliini. Paari aasta pärast asutasin juba oma kommunikatsioonifirma, millega tegelen tänaseni.
Kahekümnesena oli mul sütitav kirg maailma näha. Ka lapse sündides oli Berliin oma võimaluste ja multikultuurse keskkonnaga väga hea koht elamiseks. Mida aeg edasi, seda enam hakkasin aga mõtlema, millist elu ma päriselt oma lapsele soovin, kui ta kasvab suuremaks ja viibib järjest enam väljaspool kodu: milliseid inimesi ümber, millist keskkonda ja igapäevaelu.
Ühel hetkel sai selgeks, et ma ikka ei saa ilma Eestita ja tegimegi perega otsuse tulla tagasi. Kuna nautisin oma tööd väga, tahtsin ka sellega jätkata ja seda Eestis edasi arendada. Mul oli selge soov saavutada oma töö ja isikliku elu parim sümbioos ning uute võimalustega elule uus kvaliteet luua.
Kodu osta on lihtne, kui teenid tulu Eestis
Esimene samm oli leida kodu, kuhu saaksime koos perega püsivalt elama asuda. Kodulaenu saamine polnud aga lihtne ülesanne. Pangad üldiselt ei taha anda laenu välismaalt tulu teenivale eestlasele, kel siin aktiivset sissetulekut ei ole. Mitu panka küsisid minult vähemalt viimase poole aasta sissetulekut Eestis. See oli võimatu, kuna minu ettevõte teenis tulu Saksamaal.
Minu kliendid on sakslased või rahvusvahelised ettevõtted ja kuna firma toimib kenasti, polnud mul mingisugust plaani seal suuri muudatusi teha. Mind tegi see olukord väga nõutuks, sest kuigi sissetulek oli kodulaenuga kinnisvara ostmiseks piisav, polnud meie pere jaoks justkui sobivat lahendust olemas, sest sissetulek laekus Saksamaale.
Pärast pikki otsinguid leidsin viimaks internetist artikli, kus pakuti võimalusi minusugusele inimesele, kelle tulu laekub välismaale. Võtsin ühendust loo autoriga. Tema suunas mind Coop Panga kliendihalduri poole, kes selgitas juba täpselt, millised dokumente tuleb esitada. Esimest korda võtsin Coop Panga kliendihalduriga ühendust aasta tagasi ning paari kuu pärast olimegi koduomanikud.
Kiire kohanemine ja palju vabadust
Kolisime Eestisse aasta alguses. Meie perel läks kohanemine kiiresti. Lõimumine on oluliselt lihtsam, kui sul on siinse eluga varasem kogemus või kokkupuude. Oleme multikultuurne ja mitmekeelne perekond ning meil on Eestis hea elada. Laps kasvab kolmkeelses kodus – isa on prantslane ning suhtlus käib prantsuse, eesti ja saksa keeles. Kõige tugevam oli lapsel Eestisse naasmise hetkel saksa keel, kuid tahame, et ta saaks eesti keele ladusalt selgeks, nii oleks tal koolis lihtsam. Praeguseks räägib ta eesti keelt juba kõige ladusamalt.
Elu Eestis on andnud mulle hingrahu. Siin on väga kodune – perekond, sugulased, loodus ja meri. Siin on palju rohkem vabadust ja võimalusi: lihtsalt võta kätte ja tee, keegi ei tule ütlema, millised on reeglid. See vabadus ja julgus on väga rikastav ning seda innovaatilisuse allikat naudin mina ise ja seda väärtustavad ka meie saksa kliendid.
Üks erinevusi Saksamaaga on see, et Eesti inimesed on julged ja väga avatud uutele ideedele, siin tehakse asjad ära. Asju aetakse kiiresti, aga see-eest rahulikult. Saksamaal tundub see olevat aga tihti vastupidi: lahendusteni läheb palju aega, aga tee nendeni on sageli hektisch.
Kokkuvõttes on igal pool oma head ja vead ning asi on suhtumises. Seetõttu püüame oma peres ühendada häid ja õppimisväärseid kogemusi nii Saksamaalt kui Eestist, neid edasi anda ning naudime koju jõudmise tunnet.
Minu jaoks olid olulised nii töised tegemised kogu Euroopas kui ka elu jätkamine Eestis. Täna hindan seda väga, et ma ei pidanud oma unistuse täitmiseks millestki loobuma. Tänapäeval on palju võimalusi kaugtööks ja ettevõtlusega alustamiseks asukohast olenemata.
Julgustan ka teisi perekondi Eestisse naasmise teekonda ette võtma. Usun, et ühtegi unistust ei tohiks sinnapaika jätta. Kui midagi päriselt soovida, saab selle ka teoks teha.
Coop Panga kodulaenu ekspert Karin Ossipova:
Maailmas on laiali 150 000 kuni 200 000 eestlast, mis on ligi 15% kogu Eesti rahvaarvust. Paljud eestlased on kas ise välismaal elanud, neil on suguvõsas keegi, kes elab välismaal või tunnevad mõnda väliseestlast. Me oleme olemas iga kliendi jaoks. Vaatame alati hoolikalt läbi välismaal elanud ja õppinud klientide laenutaotlused. Kui nad töötavad välismaal ja soovivad Eestisse tagasi tulla, siis peame hindama, kas nad saavad siin oma tööd jätkata ning kas neile makstakse sama töö eest samaväärset palka kui välisriigis. Klientide puhul, kelle töö on teotatav kaugtööna nagu erinevad konsultandid või IT-spetsialistid ning ka palgad praktiliselt igas riigis korralikud, nendega on ka laenuteemaline suhtlus kiirem ja lihtsam. Kõikide klientide puhul on üldlevinud reegel, et võetud kodulaenu igakuine tagasimakse ei tohi ületada 40 protsenti inimese või leibkonna kuu kogusissetulekust.
