Eesti hinnatõus oli aprillis eelmise aasta aprilliga võrreldes 4,5%. Märtsiga võrreldes kasvasid hinnad aprillis tervelt 1%.
Kuine alusinflatsioon ehk hinnakasv ilma kõikuvate toidu- ja energiahindadeta oli aprillis 1,7%. Seda kiirendasid teenused, iseäranis meditsiiniteenused, sest aprillis kasvasid nii haiglatasud kui ka erakorralise arstiabi hinnad. Veel kallines aprillis märgatavalt hotellides ööbimine. Teenuste hinna kallinemisel mängib rolli ka palgakasv, mis jääb sel aastal Eesti Panga prognoosi kohaselt keskmiselt 6% juurde. Aasta arvestuses mõjutab teenuste hinnakasvu kuni aasta lõpuni sõidukite registreerimise tasu, kuna see kajastub just teenuste kategoorias. Kokku lisab automaks sel aastal inflatsioonile ligikaudu 1,2 protsendipunkti.
Toiduained kallinesid aprillis aastataguse ajaga võrreldes 7,4%. Uue tegurina on hoogu kogunud lihatoodete maailmaturuhindade ülekandumine Eesti tarbijahindadesse – aprillis kallinesid lihatooted mullu sama ajaga võrreldes 6%. Energiahinnad aprillis kokkuvõttes langesid. Kuigi maagaas maksab rohkem kui aasta tagasi, on elekter ja mootorikütused odavnenud. Transpordikütused, mis moodustavad tarbijakorvist ligikaudu 5%, olid üle 10% odavamad kui eelmise aasta aprillis. Alates selle aasta algusest on nafta odavnenud umbes veerandi võrra ning see on üle kandunud ka jaehindadesse. Küll aga on 2025. aasta jaanuarist alates kütusehind langenud Euroopa Liidus keskmiselt mõnevõrra kiiremini kui Eestis. Edaspidi lükkavad sel aastal kütusehindu ülespoole maksutõusud: mais kerkis diislikütuse aktsiis ja juulis tõuseb ka bensiiniaktsiis. Koos käibemaksuga, mis samuti juulis tõuseb, võib see arvutuslikult lisada bensiiniliitri hinnale ligi 6 senti.
Hinnatõusu kõikumist võivad veel põhjustada ulatuslikud kaitsetollid, mille USA aprillis välja kuulutas. Seni on kaubandus- ja kaitsetollide segadus kaasa toonud toorme- ja varahindade languse turgudel. Lähitulevikus võib see põhjustada viletsama majanduskasvu, teiste seas ka euroalal. Kui majanduskasv aeglustub, kulutused ebakindluse tõttu vähenevad ja toormehinnad langevad, siis pidurdub ka hinnakasv. Lisaks võivad hindu allapoole tuua muude riikide kaubad, mis on USAst välja tõrjutud ja otsivad nüüd teed Euroopa Liidu turule. Kui aga Euroopa Liit peaks vastusammuna kehtestama oma kaitsetollid, tähendaks see importtoodete kallinemist ning teatud tootegruppide hinnakasv kiireneks. Vähemalt lähikuudel ei tohiks tollimaksud otsest hinnasurvet tekitada, kuna täiendavate kaitsetollide kehtestamise on edasi lükanud nii USA kui ka Euroopa Liit.
Kogu euroala inflatsioon oli aprillis 2,2% ning alates aasta algusest on see pidevalt aeglustunud Euroopa Keskpanga eesmärgi suunas, milleks on hoida hinnatõusu kiirus euroalal keskmiselt 2% aastas.
