Eestis terendab lauge kasv ja väiksem võlakoormus

Nordea PankNordea värske majandusprognoosi Economic Outlook kohaselt on maailma majanduskasvu väljavaade detsembris prognoositust märkimisväärselt nõrgem.

Globaalmajanduse riskide tõttu alandasime euroala kasvuväljavaadet, seda hoolimata madalatest toornafta hindadest. 2016. aastaks prognoosib Nordea Eestile majanduskasvu 2 protsendi ulatuses, kasvuriskid on seotud ekspordiga. Eesti majanduse põhinäitajad püsivad head, tagasihoidlikku kasvu kompenseerib valisussektori väike võlakoormus, langenud välisvõlg ning laenude hea kvaliteet. Väiksem investeeringunõudlus ja kasvavad säästud tõid kaasa jooksevkonto rekordilise ülejäägi ca 2% SKTst.

Maailmamajanduse nõrgema väljavaate tõttu kujuneb Eesti eksporditulude taastumine aeglaseks, laiemapõhjaline kasv ei leia aset enne järgmist aastat. Eesti jaoks oluline eksporditurg- euroala majandus- kasvab käesoleval aastal kõigest 1,3 protsendipunkti, see on 0,4 protsendipunkti varem oodatust vähem. ”Eesti eksporditulude kasv sõltub üha rohkem ettevõtete tegevushaarde laiendamisest stabiilsema kasvu ja kõrgema elatustasemega Euroopa eksporditurgudele,” ütles Nordea Eesti peaökonomist Tõnu Palm.

”Eksporditulude langust on võimendanud siiani ekspordihindade langus. Globaalne deflatsiooniline keskkond taandub arenevate turgude riskide taustal aeglaselt. Eksporditurgude mitmekesistamine, tootearendus ja nihe allhanke ahelates kõrgema lisandväärtusega toodete ja teenuste suunas on tegurid, mis toetavad pikemas perspektiivis kõrgemaid ekspordihindasid. Tehnoloogia, IKT ja muude teadusmahukate sektorite osakaal peab olulisel määral kasvama,” kommenteeris Nordea Eesti peaökonomist Tõnu Palm.

Venemaa osakaal Eesti kaubaekspordis küündis käesoleva aasta jaanuaris kõigest 4,3%ni võrreldes Põhjamaade 44 protsendise osakaaluga. Lisaks lähinaabritele on kasvanud Eesti eksport Suurbritanniasse ja Saksamaale.

Eesti majandust iseloomustab madal riigivõlg, kahanenud välisvõlgnevus ja pankade krediidiportfellide kõrge kvaliteet. Eesti on eelistanud sisemajandust mitte stimuleerida ja seetõttu on valitsussektori võlg püsinud stabiilne (erinevalt euroalast) ja langenud alla 10% sisemajanduse kogutoodangust. Lisaks on erasektori säästud viinud välisvõla vähenemisele.

“Eesti majanduskasv on püsinud nõrk, kuid selle-eest ei ole majanduse võlakoormus kasvanud. Alates 2009. aastast on euroala riigivõla tase kasvanud 16 protsendipunkti võrra 93%ni SKTst. Euroala võlataseme kasv on olnud neli korda suurem kui Eestis, ”konstanteeris Palm.

”Lisaks on tugevnenud majapidamiste finantsseis – hoiuste mahu kasv ületab jätkuvalt laenumahtude kasvu ja laenude hea kvaliteet soodustab investeeringute taastumist kui eksport kasvule pöördub. Halbade laenude osakaal on langenud rekordmadalale – 1,2%ni, ” ütles Palm.

Eesti majanduskasv tugineb täna eratarbimisele ning püsib seega heitlik. Ekspordipotensiaali arendamiseks on vaja elavdada investeeringuid. Esimesest kuni kolmanda kvartalini 2015 moodustas kapitali kogumahutus kõigest 24% SKTst, euroala sama näitaja oli 19,5%. ”Kahe protsendipunkti võrra pikaajalisele keskmisele alla jääv investeeringute tase on majanduse jaoks, mis soovib Euroopa keskmisele läheneda, ebapiisav, ” kommenteeris Nordea Eesti peaökonomist Tõnu Palm. Tagasihoidlikum investeeringute maht on seotud osaliselt laonduse ja veonduse ning energeetikasektoriga, kus lõppesid suured taristuinvesteeringuprojektid.

Põhjamaade ja Baltikumi majanduse väljavaated

Balti riikide kasv on välisturgude mõju tõttu aeglasem. Läti majandust veab eratarbimine ja valitsussektori lõpptarbimiskulutused. Eratarbimist toetab jõuline reaalpalga kasv (7,4% 2015). Leedu majandus oleks ilma Venemaa sanktsioonide mõjuta kasvanud ca 4% (Venemaa mõju 2,6% SKTst). Majanduskasvu mootoriteks on jõuline eratarbimine ja investeeringud. Elamukinnisvara investeeringute maht püstitas rekordi.

Rootsi jõuline majanduskasv püsib laiapõhjaline, kasvu panustavad ekspordi kõrval üha rohkem investeeringud, samas kui energiasektor jahutab Norra majanduskasvu. Soome nõrka majanduskasvu veab sisenõudlus, seejuures ehitussektori toel on pöördunud investeeringud taas kasvule. Taani majanduse taastumine jätkub mõõdukas tempos. Sarnaselt teistele avatud majandustele mõjutab ekspordi väljavaadet globaalse majanduse ja kaubanduse kasvanud riskid.

 

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

*

+ 1 = 11

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

Planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku uus rakendus- ja kohtupraktika