Ehitusettevõtjate kindlustunne on halvenenud ning ehitusaktiivsus alanemas

Arco VaraEhitussektoris on ehitusmahud asunud alanema, mida on juba pikemat aega prognoosinud ka Eestis tegutsevad suuremad ehitusettevõtted. Kui varasemalt pidi ehitustarindite tellimuste osas juba minema Lätti, siis hiljaaegu on asutud Eestis tegutsevates betoonitehastes juba nii mõnelgi pool töötajaid koondama, sest ettevaatavalt on tööd järjest vähem.

2019. aasta esimese kolme kvartali vältel on küll elamispindade osas ehituslubade väljastamine taas suurenenud, mis võiks justkui indikeerida ehitustegevuse intensiivistumist alates 2019. aasta IV kvartalist, kuid tõenäoliselt on vastav ajutine kasv tulenenud pigem käesolevast aastast jõustunud energiatõhususe direktiividest kõrvalehoidumisega seoses. Uute korterite osas vähenes kogu Eestis ehitustegevusega alustamine 2019. aasta I – III kvartali vältel võrreldes aastatagusega 14%, üksikelamute osas 2,3% ning ridaelamute puhul koguni 36%. Uute korterite laojääk vähenes 2019. aasta I poolaastal võrdlemisi tempokalt, stabiliseerudes II poolaastal, survestades alaneva ehitusaktiivsuse taustal nii uute kui ka järelturukorterite hinnakasvu püsimist ka 2020. aasta vältel.

2020. aastal ehitushindade edasine kasv tõenäoliselt aeglustub, mille juures perspektiivis jääb suurimaks hinnakasvu soodustavaks teguriks tööjõukulude kasv. Ehitusturul on juba täheldada üldist tööjõupuuduse leevenemist, mis peaks edasist palgakasvu aeglustama. Konjunktuuriinstituudi andmeil peab ehitustööde mahu suurenemist käesoleva kvartali vältel võimalikuks vaid 10% ettevõtteid, samaaegselt kui ehitussektoris tegevate ettevõtjate kindlustunne oli detsembris aasta madalaimal tasemel. Senise majanduskasvu taustal ei ole õnneks kujunenud sarnaselt möödunud buumi perioodile olukorda, kus ehitussektor tõmbab suure osa tööjõudu teistest sektoritest, mille järel ehitusmahtude langedes tööpuudus tugevalt kasvaks. 2020. aastale on prognoositud küll mõningast tööpuuduse suurenemist ja brutopalgakasvu aeglustumist, kuid arvestades tänast olukorda tööturul, siis tegemist on pigem suhteliselt tagasihoidlike muutustega. Senine kümne aasta keskmine 7,6%-line palgakasv aeglustub lähiaastail tõenäoliselt 5 – 6% tasemele, mille aegselt taandub ka üheskoos elamispindade hinnakasv.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

*

58 + = 61

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.

%d bloggers like this:
Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!