Ehitusmäärus määratleb Astangu arenguvõimalused

Tallinna linnavalitsus kavatseb esitada linnavolikogule kinnitamiseks Astangu ehitusmääruse, mis paneb paika sellele alale planeerimise ja ehitamise üldpõhimõtted ja reeglid.

Tallinna üldplaneeringus on käesolev ala määratletud linna reservmaaks ning sellel alal paikneb ka üks osa Tallinna rohevõrgustikust. Linnaehituslikult olulisest alast suur osa on looduslikult väärtuslik metsa- ja maastikuala, mis loob eeldused kujundada sellest kvaliteetne puhke- ja virgestusaladega elukeskkond. Astangu ehitusmäärusega hõlmatav ala on üks osa Harku järve valgalast, sellel paikneb kaks muinsuskaitseobjekti – Peeter Suure Merekindluse laskemoonalaod ja kuus kivikirstkalmet.

Ehitusmääruse koostamisel oli abiks ka välisekspert Peter Zerweck Nürnbergist, kellel on 40- aastane linnaplaneerimisalane töökogemus. Töö käigus konsulteeriti ja arutleti mitmete erialaekspertidega. Ehitusmääruse aluseks olid mitmed tellitud mahukad uuringud ja tööd.

Arvestades avalikku huvi, loodus-, muinsus- ja maastikulisi väärtusi ning samas maaomanike poolset survet maksimaalseks hoonestamiseks on ehitusmäärusega saavutatud hea tulemus, mis rahuldab kõiki osapooli.

Ehitusmääruse koostamise käigus toimus vahetulemuste esitlus ja avalikustamine, protestide esitajatega räägiti läbi ning jõuti kokkuleppele. Arvestatud on ettepanekutega ala põhiliste väärtused säilitamiseks.

Ehitusõigust on planeeritud alale kokku ligi 1,5 miljonit ruutmeetrit, mis on kogu Tallinna viie aasta ehitusmaht ning sellel alal tähendab see mitmekümne aastast ehitustegevust. Maksimaalne elamuehitusmaht on ligikaudu 150 000 m2, millest tulenevalt võib arvestada umbes 4000 elanikuga. Äri- ja kontoripindade maksimaalne ehitusmaht on 1,2 miljonit ruutmeetrit, mis tähendab sellesse piirkonda vähemalt 2000 töökoha tekkimist.

%d bloggers like this:
Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!