Kutse jäi saatmata? Siis võib kogu korteriühistu üldkoosolek olla õigustühine
Kutse jäi saatmata? Siis võib kogu korteriühistu üldkoosolek olla õigustühineEesti Korteriühistute Liidu juristide poole pöördutakse tihti küsimustega, kuidas peaks korteriomanikule KÜ üldkoosolekust teada andma. Eesti Korteriühistute Liidu (EKÜL) juhatuse liige ja õigusosakonna juhataja Urmas Mardi sõnul toob sellesse selgust värske riigikohtu lahend, mis puudutas korteriühistu üldkoosoleku otsuste tühisust ja üldkoosoleku õiguspärasust.
„Tihti pöördutakse liidu juristide poole küsimustega, et kas peab ikka inimesele korteriühistu üldkoosoleku kutse meilile saatma või piisab teate ülespanekust korterelamu koridori või infotahvlile. Hiljutine Riigikohtu lahend aga ütleb, et olukorras, kus korteriomanik on teatanud ühistule oma e-posti aadressi, kuid ühistu ei ole üldkoosoleku teadet sellel aadressil saatnud, on tegu koosoleku kokkukutsumise korra olulise rikkumisega,“ vahendas Mardi.
Lahendi selgituses märgib Riigikohus, et korteriomanike üldkoosoleku kokkukutsumise kord hõlmab mh ka koosoleku teate saatmist. Teate saatmise viise reguleerivad korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) paragrahvi 20 esimese lõike kaudu kohalduva mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) paragrahv 20 lõige 2 ja lõike 6 teine lause. MTÜS § 20 lg 2 järgi peab juhatus üldkoosoleku kutsuma kokku seaduse või põhikirjaga ettenähtud juhtudel ja korras. Sama paragrahvi lg 6 teise lause kohaselt võib põhikirjaga sätestada üldkoosoleku kokkukutsumise teate saatmise täpsema korra. KrtS § 20 lg 4 näeb lisaks ette, et kui korteriomanik on teatanud korteriühistule oma elektronposti aadressi, tuleb üldkoosoleku teade ja kavandatavate üldkoosoleku otsuste tegemisel aluseks olevad dokumendid (KrtS § 20 lg 3) saata sellel aadressil. „Seega näeb seadus ette korteriomanike üldkoosoleku teate saatmise kohustusliku viisi, mida ei asenda see, kui ühistu järgib põhikirjas sätestatud teate saatmise viise (nt teate panek kortermaja teadetetahvlile),“ vahendas Urmas Mardi Riigikohtu lahendit.
„Riigikohus on lahendi selgituses rõhutanud, et üldkoosoleku teate saatmine e-kirjaga ei ole korteriühistule koormav ega kulukas. Teate e-kirjaga saatmata jätmine võib aga jätta oma e-posti aadressi ühistule teatanud korteriomaniku ilma olulisest teabest ja rikkuda tema õigust koosolekuks ette valmistada, seal osaleda ja hääletada. Seega arvestades KrtS § 20 lg-st 4 tuleneva nõude eesmärke ja olulisust, tuleb selle vastu eksimist üldjuhul pidada koosoleku kokkukutsumise korra oluliseks rikkumiseks KrtS § 29 lg 1 tähenduses,“ vahendas EKÜLi õigusosakonna juhataja. „Sellel, kas korteriomanik on juhuslikult saanud koosoleku toimumisest teada mujalt, ei ole Riigikohtu hinnangul rikkumise olulisuse hindamisel vähemalt üldjuhul tähtsust. Üldkoosoleku kokkukutsumise korra oluliseks ja otsuste tühisust kaasa toovaks rikkumiseks on nt ka olukord, kus koosolekust teatatakse ette vähem, kui seadus seda nõuab.“
Mardi tuletab ka kõigile korteriomanikele meelde, et korteriomandi- ja korteriühistuseaduse kohaselt on korteriomanik kohustatud teatama korteriühistule oma olemasolevate sidevahendite andmed, eelkõige telefoninumbri või e-posti aadressi. Teade üldkoosoleku toimumise kohta peab adressaadini jõudma vähemalt 7 päeva enne koosoleku toimumist.
„Kui korteril on mitu kaasomanikku ja nad on valinud endi seast ühe esindaja, loetakse teade kõigile edastatuks, kui see on esindajale saadetud. Juhul kui korteriühistul on kõigi kaasomanike kontaktid, soovitan teate koosoleku toimumise kohta aga saata kõigile,” vahendas Mardi õiguspraktikale toetudes. “Kui aga korteriomandi kaasomanikud pole esindajat valinud, ent on korteriühistule edastanud vaid ühe korteriomaniku kontakti, loetakse talle saadetud teatega see ka teistele kaasomanikele edastatuks.”
TAUST: Eesti Korteriühistute Liit asutati 17. aprillil 1996 Rakveres, organisatsioon esindab ja kaitseb korteri- ja hooneühistute huve riiklikul ja kohalikul tasandil. Tänaseks kuulub Eesti Korteriühistute Liitu rohkem kui 1400 korteriühistut üle Eesti. Samuti on liit partneriks BuildEST projektis, mis toob kokku erinevate osapoolte teadmised ja kogemused elamufondi rekonstrueerimiseks.
