Uut kodu soetades tundub, et suurim kulu on selle soetusmaksumus ehk ostuhind. Uue kodu omanikuks saades selgub aga ajapikku, et kodu ostukulude kõrval on olulised selle ülalpidamiskulud. Viimastest moodustavad valdava enamuse kulutused energiale.
Nii võibki öelda, et kodu soetamise ja omamise kogukuludes on suurem osa mitte esmastel soetuskuludel, vaid jooksvatel kuludel. Jooksvatest kodukuludest on suurem osa küttekuludel. Nii selgub, et hoone energiatarve ehk energiaklass on tarbija jaoks kulude seisukohast ülimalt oluline.
Teeme praktilise võrdluse. Võrdleme omavahel 2006. a. valminud gaasiküttel olevat D-energiaklassiga ridaelamukorterit 2011. a. valmiva A-klassi ridaelamukorteriga. Lisaks toome võrdlusesse ja 60-ndatel aastatel ehitatud tüüpilise ühepereelamu, mida köetakse kivisöega.
2006. a. ehitatud D-energiaklassida 133 m² ridaelamukorteris oli viimase aasta elektri ja gaasikulu kokku 2150 eurot, mis teeb aasta keskmiseks ligi 180 €/kuus. F-energiaklassiga kivisöeküttel oleva 144 m² ühepereelamu energiatarve on antud näite puhul 2365 € aastas ehk ligi 200 € kuus.
Täna ehitamisel oleva Vuti 36/38 A-energiaklassiga ridaelamukorteri suurus on 125 m² ning selle aastane planeeritav energiatarve on rahalises vääringus suurusjärgus 800 €. Nii võime öelda, et antud näite puhul on mõned ruutmeetrid väiksema energiasäästliku korteri energiatarve ligi kolm korda madalam.
Tänane energiahind paistab kõiki prognoose silmas pidades olevat pigem tagasihoidlik. Akadeemik Anto Raukas on prognoosinud energia kallinemist lähitulevikus isegi kolm korda. Kui tänased energiahinnad on veel vastuvõetavad, siis energiakulude kolmekordne kallinemine hakkab juba kõikide kodusele eelarvele kurvalt mõjuma.
Arvestades energiahinna sirgjoonelist kolmekordistumist lähima kümne aasta jooksul muutub energiasäästu suunatud investeeringu tasuvus silmnähtavaks. A-klassi ridaelamu hoiab sellistel tingimustel võrreldes D-klassi ridaelamuga 10 aastaga kokku suurusjärgu 27 000 eurot. F-klassi ühepereelamuga võrreldes kujuneb kokkuhoiuks koguni 32 000 eurot, mis vanas rahas teeb ümmargused 500 000 krooni.
Eelnevat resümeerides võib öelda, et energiasääst on tähtis teema, mis väga otseselt mõjutab tarbija rahakotti. Eluaset ostes tuleb väga olulist tähelepanu pöörata uue kodu omamise kuludele, eelkõige selle energiatarbele. Madala ostuhinnaga energiat raiskav eluase võib mõne aasta jooksul kujuneda märksa kulukamaks, kui pisut kallim energiatõhus hoone.
Eluasemekulude osakaal pere-eelarves on suur. Pöörates elukohavalikul tähelepanu tulevase kodu energiasäästule on võimalik sama suure sissetuleku eest saada märksa rohkem.
Allan Kool
Vuti 36/38 ridaelamute arendaja
| Aadress | Vuti 36/38, Kristiine | Kristiine, ridaelamu | Ühepereelamu |
| Energiaklass | A | D | F |
| Küte | Maasoojuspump, elekter, päike | Gaas ja elekter | Kivisüsi |
| Ehitusaasta | 2011 | 2006 | 1968 |
| Korteri suurus | 125 m² | 133 m² | 144 m² |
| Energiakulu aastas | Planeeritav 800 € | Reaalne 2150 € | Reaalne 2365 € |
| Energiakulu kuus | ~70 € | ~180 € | ~200 € |
| Kokkuhoid energiasäästu investeerimiselt | 10 aasta peale, arvestamata energia kallinemist Võrreldes ridaelamuga – 13 600 € Võrreldes ühepereelamuga – 16 000 € | ||
| Kokkuhoid energiasäästu investeerimiselt | 10 aasta peale arvestades energia hinna kolmekordistumist 10 aasta jooksul Võrreldes ridaelamuga – 27 000 € Võrreldes ühepereelamuga – 32 000 € | ||
